Ülemakstud lasteaiakasvatajad
Kuigi investeerimine lastehoidu on väga tulus, ei paista see poliitikutele eriti prioriteetne olevat. Puudub ka arusaam, et see on investeering, mitte kulu.
Rainer Kattel: Feministlik perspektiiv on kriitilise vaatepunktina väga hea lähtekoht. Ükskõik millises valdkonnas
Kadi Viik rääkis Rainer Katteliga feministlikust majandusteadusest, tasaarengust ja hooletööst, linnaruumist ning kapitalismist.
Feministide vaated seksitööle
Feminismi teemade arutelusid iseloomustab eri häälte ja arutluskäikude paljusus. Tihtipeale on esil privilegeeritud naiste hääl, mis kujundab arusaamu ja poliitikat, jättes välja kogemused, mis neid ei puuduta. Seksitöö arutelude kohta võib sama öelda: erinevaid feminismi suundi esindavad väited ja seisukohad olenevad positsioonidest, kust neid esitatakse, ning sellest, kelle häält esile tõstetakse.
“Enam ei või nalja ka teha!”
Merilin Mandel, kes peab @jesslapsed kontot, kirjutab naljategemisest ja sellest, mis juhtub, kui saame negatiivset tagasidet enda naljadele.
Mis soost on teie lapse varbad?
Millist värvi peavad beebi riided olema? Lapsevanemaks saanud Feministeeriumi autor Hille Hanso teeb roosa-sinise maailma kohta ülestähendusi.
Nõusolekuseaduse KKK
Vastused sagedastele küsimustele nõusolekuseaduse kohta. Artiklit täiendatakse vastavalt vajadusele ning ühiskondlikule debatile.
“Kas minu tööd väärtustati? Absoluutselt mitte.” #MinuTöö korje lood 1-5
Feministeerium kogub sel kevadel inimestelt nende tööelust rääkivaid lugusid. Link loo saatmiseks on artiklis. Siit leiad esimese portsu jagatud lugusid.
Transsoolised inimesed tahavad, et nende kajastus peegeldaks tegelikku elu. Intervjuu
Eesti Transinimeste Ühing avaldas uue meediale mõeldud stiilijuhendi, et neil oleks lihtsam transinimestest kirjutada. Miks transteemade kajastus tähtis on?
Naistepäev pole allahindlusvautšer, selle mõte on solidaarsus
Ettevõtja, palgalõhele tähelepanu pööramisel panusta palkadesse ja võrdsetesse töötingimustesse, mitte võimalusse (ebavajalikke) kaupu osta allahindlusega.
Naised kipuvad teaduses madalamatele ja korralduslikele ametikohtadele jääma. Miks?
Teadusvaldkonnas töötav bioloog Marlen Laanep kirjutab sageli nähtamatuks jäävatest süsteemsetest takistustest, millega naised teaduses peavad rinda pistma.
Naised ja teadus. Mis neid lahutab?
Kui mõelda teadusest kui ühiskondlikust protsessist, siis on selge, et teadust loovad valdkonnas töötavad inimesed. Enamik teadlasi on mehed. Naised teaduses on sageli koondunud madalama astme töökohtadele ja seetõttu ei saa nad võrdselt otsustusprotsessides osaleda.
Monogaamia. Muinasjutt ainuõigest suhtest.
Kas monogaamia on inimestel geenides? Miks me usume, et see on ainuõige suhtevorm? Kust on pärit romantilise armastuse idee ning soorollid?