Ühiskond

Võitlus naiste kehade pärast ja soov kontrollida reproduktsiooni on olnud pikalt päevakorras ja pole sealt kuskile kadunud, ka Eestis mitte.

Käes on järjekordne IDAHOT ehk päev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu homo-, bi- ja transfoobiale ühiskonnas.

Jõudsalt emadepäeva poole rühkides oleme peaaegu finišisse jõudnud. Homme peaks saabuma emaelu kõrghetk, kuid kaugeltki mitte kõigile pole see rõõmupäev.

Feministeerium kohtus Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi juhi Virginija Langbakkiga ja uuris, millised on Euroopa trendid ja kuidas Eestil läheb.

Mis mõte on teraapiakeskustel, kui need on inimestele kättesaamatud? Sotsiaalne ärevus on ometi ju üks levinumaid tänapäeva probleeme!

Minuga juhtus hiljuti üks piinlik lugu. Nimelt jäin ma vahele valetamisega.

ENUTi konverentsil rääkis Jevgeni Ossinovski, et peaksime kõik olema feministid, aga feministidena ka alati tolerastid.

Kersti Kaljulaid rääkis kuidas tema korporatsioonikaaslased pidid 100 aastat tagasi esialgu ratsapiitsaga kaitsma oma värve meeskorporantide mõnituste eest

Abielunõue jääb statuuti, ent tegelik probleem on märksa laiem kui aasta ema konkurss. Kes on need naised, keda naisliit esindab?

1918. aastal lahkus Marie Reisik Tartu Naisseltsist ja lõi Tartu Naisühingu, tekkis kaks omavahel võistlevat organisatsiooni. Kas tuleb tuttav ette?

Millised on Prantsusmaa viie kõige populaarsema presidendikandidaadi programmid feministlikust vaatevinklist?

Ehkki eesti keel võimaldab sooneutraalsust – sest selles ei ole grammatilisi sugusid –, on kultuurinormid jätnud keelekasutusele tugeva soolistatud jälje.