Dräägime binaarsust
Feministeeriumi praktikant Lena Kurg käis Kogo galeriis vaatamas selle-aastase programmi „Kväärime ära“ raames avatud Baltic Drag King Collective’i näitust „Dräägime ära“ (avatud 25. augustist kuni 21. oktoobrini). Näituse kuraator on Läti kväärfeministlik kunstnik, drag-artist ja Baltic Drag King Collective’i üks asutaja Mētra Saberova. Lisaks kuraatori enda teosele esitletakse galeriis veel kahekümne Baltikumis tegutseva drag-artisti töid. Näitus annab võimaluse piiluda kohaliku kväärskeene (öö)ellu, kogukonna artistide ja aktivistide sisemaailma ning mõtiskleda (mõne suurriigi mastaabiga võrreldes küllaltki väikese) kogukonna mitmekesisuse ja selles leiduvate põimunud identiteetide ning nende marginaliseerituse üle.
Baltic Drag King Collective koondab enda alla Lätis, Eestis ja Leedus tegutsevad drag-esinejad, kes oma drag’i-persoonade kaudu tegelevad soolisuse mitmekesistamise ja selle ümbermõtestamisega, püüdes sugu ning sooga seotud eeldusi ja norme siduda lahti kehtivatest binaarsusega seonduvatest standarditest. Näitust saatvas tekstis nimetatakse kollektiivi tegevuse keskse ideena mehelikkuse performatiivset esitamist ning naiste, transsooliste ja mittebinaarse sooidentiteediga isikute esindamist. Tegevus väljendub eri viisidel ja väljundites – lisaks drag-etendustele ning pride’iga seotud etteastete korraldamisele organiseerib Baltic Drag King Collective ka töötubasid, loenguid, vestlusringe. Alates 2019. aastast korraldab kollektiiv konkurssi, mille võitjal on au olla kroonitud Baltimaade aasta drag king’iks.
Näitusest ja drag’ist
Näituse keskmes on kuraator Mētra Saberova (drag-nimega Timmy) enda kujundatud teos. Kogo galerii keskel ehib ruumi pikk kangast keep, millele on trükitud Baltic Drag King Collective üritustel fotograafide Krista Saberova ja Edgars Tabaksi tehtud fotod artistidest ja aktivistidest, esinemistest, kogukonna liikmetest. Keepi ümbritsevad näitusele kaasatud artistide ja kogukonnaliikmete tööd, mis on samuti kangale prinditud. Osalistele on antud vabad käed kujutamaks oma suhet drag’i ja kvääri-identiteediga. Piltide, graafiliste kujunduste ning teksti kaudu antakse edasi drag’iga tegelemise isiklikke põhjuseid, kuidas on konkreetsed mõtted, tegelaskujud (ajaloolised, väljamõeldud jne), normid, väljendusviisid ja -võimalused seda kujundanud. Nii nagu on võimatu eraldada oma isiklikku identiteeti sotsiaalsest ruumist, ühiskondlikest hierarhiatest ja standarditest, ei saa drag’i eraldada isiklikust identiteedist. Drag on sild (tegija isiklikust) igapäevaelust (mis tähendab elamist patriarhaalses heteronormatiivses kasumikeskses maailmas, mille raamistik on piirav suuremal või vähemal määral kõigile, kelle eluolu, eripärad ja identiteet selle sisse ei mahu) kvääri ideaali või utoopiasse. Kväärkogukonnas tajuvad seda eriti tugevalt transsoolised inimesed, sugu voolavalt ja mitte-binaarselt tajuvad ja väljendavad inimesed, eeldatavate soonormide tõttu düsfooriat kogevad inimesed. Drag võimaldab end igapäevasest allasurutusest ja pingest vabaks murda ning (turvalises keskkonnas) välja elada üht osa oma minast, sellega mängida ja katsetada täpselt selliste mängureeglite ja piirangutega, mille tegija endale ise seab (kui üldse seab).
Inimestele, kes kogukonda ei kuulu ja kohalike tegemistega nii hästi kursis pole, on drag queen’i ja naiseliku (feminine) drag’i kontseptsioon tõenäoliselt tuttavam kui drag kingi oma. Drag queen’id on enamasti (gei)mehed ning olnud ajalooliselt osa geikultuurist laiemalt. Drag queen’ide kultuur on viimase kümnel aastal lääne maailmas rohkem peavoolustunud (näiteks on üks olulisi tegureid selleks olnud 2009. aastal alustanud tuntud reality-telesari “RuPaul’s Drag Race”). Baltic Drag King Collective’i näituse eesmärk on kajastada ja näidata teistsugust külge drag’i ja kvääri etenduskunstide skeenest, mida esindavad drag king’id ja mittebinaarsed või voolava persona’ga drag-esinejad, kes tegelevad nii omaenda kui ka ühiskonna arusaamaga maskuliinsusest, selle mõtestamise ja väljendamisega. Balti riikide kväärikogu(- ja ring)konnad on küll pigem väikesed (proportsioonis väikese rahvaarvuga), kuid see-eest väga mitmekesised. Kuna inimesi (ja turvalisi ruume) on vähem, on vähem ka segregatsiooni. Võib olla küll väiksemaid elukoha- (Eestis näiteks Tallinn või Tartu), tegevusala- ja identiteedipõhiselt koondunud gruppe, kuid peod, ruumid ja inimesed on (vähemalt Eestis) läbivalt samad. Kohalikud drag-etendused ja peod on inimestele avatud sõltumata nende identiteedist, eluolust ja lisavajadustest, esinejaid leidub kogu soospektri ulatuses ja väljaspooltki. Näitus võimaldabki neil, kes pole kohaliku kväärikogukonna tegemistega kursis, avastada drag king’ide katusmõiste alla koondatud esinejate soomängulist maailma ning loodetavasti mõtiskleda ka omaenda sookogemuse üle.
Töödest lähemalt
Tööde autorid on lähenenud identiteedi- ja drag’i temaatikale eri nurkade alt. On kollaaže, kus kujutatakse autorit ennast drag’is – näiteks on Leedust pärit Querelle loonud kolm lihtsate lööklausetega reklaamplakatit, mis pakuvad naljatlevalt “müüa kvääri” (queer for sale); Eesti drag-esineja Hanna Kannelmäe ehk Eeben Früülepi sooneutraalne alasti büst hoiab ühes käes artisti drag’i-naiselikku aliast, õlal istub aga Eebeni traditsioonilist maskuliinsust välja elav tegelaskuju (nii artisti nimi kui ka tegelasele omane stiil viitavad ühele kindlale avalikult homofoobsele poliitikule, ka Früülepi drag ironiseerib enamasti poliitiku koduerakonna poliitiliste seisukohtade ja LGBTQ+ kogukonda puudutavate väljaütlemiste üle). Lätist pärit Dawn (K!NK) on kollaaži abiga loonud kujutise, mis moodustub artisti drag-persoona loomiseks vajaminevatest vahenditest: pea koosneb meigipintslitest ja palettidest, rinnak ja käed KT-teibist (bind’imiseks ehk ülakeha lamendamiseks) ning nahkrihmadest, jalad on tehtud võrksukkadest. Eesti drag-kunstnik Helgi Saldo esitleb tehisintellekti abiga kvääritud maale ja fotosid, luues seeläbi oma reaalsuse ja nägemuse ajalooliste kvääride lugude võimalikkusest (ja nende dokumentatsioonist) Eestis.
Kunstniku kogemust ja suhet sooga nii drag’is kui ka oma igapäevaelus peegeldab Läti drag-artisti Vencheska Baltique’i Ariali fondis kirjutatud tsitaat „Ma ei kannata soonormide tõttu, soonormid kannatavad minu tõttu“ („I don’t suffer from gender norms, I make gender norms suffer“) minimalistlikul valgel taustal. Selle mõtteliseks järjeks võib pidada kollaaži drag’is esineva Eesti drag king MajorDangeri esinemispiltidest. Tööd saadab Ameerika kirjaniku ja trans-aktivisti Leslie Feinbergi tsitaat „Ma elan uhkusega enda disainitud kehas. Ma kaitsen oma õigust olla keeruline“ („I live proudly in a body of my own design. I defend my right to be complex“). Ms Elsa töö kajastab püüdlust mahutada nii ühiskondlike, kvääri- kui drag-kogukonna enda seatud standardite kiuste oma kogemus ning identiteet sõnadesse, mis seda teistele selgitada suudaks: „mitte kuningas/ mitte kuninganna/ lihtsalt asi/ tulnukas/ koletis/ luupainaja“ („not a king/ not a queen/ just a thing/ an alien/ a monster/ a nightmare“). Edgars Tabaksi loodud kollaažil „Mehelikkus tänaval“ („Street masculinity“) suhestub kunstnik mehelikkuse ja maskuliinsusega linnaruumis. Kollaaži moodustavad fotod seintele spreivärviga joonistatud peenistest ja pikematest lätikeelsetest loosungitest. Esineb ka lühemaid universaalses keeles mehelikkust väljendavaid sõnumeid nagu „sex“, „piss“, „triple sex“ ja „penis“.
Mõnedes töödes on kasutanud luuleformaati. Läti artist Ilze Vēze-Balode ehk Henry Oak lahkab oma luules voolavat soolist kogemust ja (kvääri) armastust ning sellega kaasnevat häbitunnet ja ärevust. Otsesemat kriitikat drag queen-kultuuri domineerimise, sellega kaasnevate standardite ning sotsiaalsete ootuste domineerimise üle kväärikogukondades jagab Vincent Hemingay (horisontaalis) kirjutatud luuletus, mille iga rea esimesed tähed moodustavad vertikaalis sõnumi, mis luuletuse kriitikast tulenevad ootused kokku võtab: „Hire more drag kings“ ehk “„palgake rohkem drag king’e“.
Kokkuvõtteks
Näitus on tore ja lihtne vaatamine ning peegeldab kohaliku kväärkogukonna liikmete tegemisi, mõtteid ja eluolu. Suur kummardus tegijatele ja Baltic Drag King Collective’ile, kes korraldavad üritusi, teevad aktivismitööd, hoiavad ülal Balti riikide kogukondade omavahelist suhtlust ning ukse avatuna kõikidele kvääridele, sõltumata identiteetidest ja omapäradest, mis heteronormatiivsust ei teeni. Loodetavasti jõuavad näitusele ka inimesed, kes kogukonna tegemiste ja tegijatega kursis pole ning ehk panevad nähtud tööd ka kväärkogukonnast kauge vaataja mõtisklema identiteedi voolavuse üle, binaarsuse piiratusele ja isiklikule sookogemusele. Või miks mitte seda isegi ümber mõtestama.
Artikkel on ilmunud kultuurilehe Sirp 22.09.2023 numbris, Feministeeriumis avaldatud arvustuses on autor teinud mõned muudatused.