Trans, gei ja õnnelik?
Sageli lõpevad popkultuuris kväärid armastuslood sellega, et keegi viskab sussid püsti. „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist“ pakub õnneks ka helgeid lugusid.
Sõnade vägi: paks pede või äss kväär
Minu jaoks on “pede” see kõige hullem solvang, eks ikka selle koleda nõuka-aja taaga pärast või lihtsalt et ühe neljatähelise lühendatud sõna sisse mahub kole palju mürki.
Toimetaja soovitab. Bruno Latour kliimakriisist, absurd ja armumine Rumeenias ning Eesti LGBT ajalugu
Et aidata lugejaid läbi pimeda oktoobri, soovitab Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik üht raamatut elust Rumeenias, teist kliimakriisipoliitikast ja peale selle võid seada sammud ühe märkimisväärse ajalooraamatu esitlusele. Eesti LGBT Ühing kutsub tähistama selle ajaloolise raamatu „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ ilmumist neljapäeval, 27. oktoobril Vabamus.
Sirtsu lugu. Mälestusi 1990ndate lesbikogukonnast
Ta ütles mulle: “Kuule, niisugune koht on, kus naised saavad kokku. Lähme ka!” See oli siin vanalinnas, äkki 1990. aastal Laia tänava Krabi baaris.
Soolise enesemääramise sõjas vajab feminism rohkem ruumi
Kuigi elame soolise enesemääramise vabaduse ajastul, on mitmel pool pead tõstnud nn TERFlus, ehk transvaenulik radikaalfeminism.
Kas heteroseksuaalsus on võimalik maailmas, kus on rohkem kui kaks sugu?
Probleem, millega ma tegelen, seisneb lühidalt selles, et heteroseksuaalsust ei ole mittebinaarses keeles võimalik rahuldaval viisil kirjeldada ega määratleda.
Eesti LGBTQ kogukonnas on pigem levinud hägusamad käitumistavad, kui kapimetafoor võimaldab kirjeldada
Kapp ja sellega suhestumine – kapis olemine või sealt välja tulemine – on metafoorid, mille kohta eeldatakse, et neil on LGBTQ inimeste elus keskne koht.
Kaunase praidi korraldajad: me ei soovi end peita, elada hirmus või sobituda pealesurutud standarditega
Tahtsime praidi Kaunasesse juba mõnda aega ja seepärast otsustasime selle ka korraldada.
Baroksed ekstaasid. Mida õpetab vanamuusika soost ja seksuaalsusest?
Millisena paistab feministile vanamuusika ja selle tänapäevased esituspraktikad? Mida õpetab vana ilmalik ja kiriklik muusika soost ja seksuaalsusest?