Emantsipeerunud naiste kultuur. Märtsi kultuurisoovitused
Valimised võitis neoliberaalne maailmavaade, mille alternatiiviks oli barbaarne marurahvuslus. Valitsuskoalitsiooni alles moodustatakse, ent kuigi Kinomajas kultuuriministrite valimisdebatil lubasid kõik kandidaadid valdkonna rahastuse tõstmise nimel töötada, ei ole ette näha, et kultuurivaldkonna eelarve kasv märkimisväärselt leevendaks töötasude ja sotsiaalsete garantiide puudujääki.
Kunstniku tööd võetakse enesestmõistetavalt tasuta asjana, mille eest ei maksa konkurentsivõimeliselt ei riik ega eratellija, olgu see siis iseseisev teos või kunstniku tehtud infograafika. Seda enam tuleb toetada kunstnikke, kelle teo(se)d kõnetavad, käia nende näituseid vaatamas, anda tagasisidet ja võimalusel maksta raha: nt teatritel ja muuseumidel on toetajapiletid, aga kunstnikel seni pole. Sel kuul soovitame naiste näituseid ja raamatut – teoseid, mille keskmes on poliitiliselt emantsipeerunud naine.
17.03 „Ära ületa teiste piire!“ EKA väligaleriis
2020. aasta Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuring „Sooline ja seksuaalne ahistamine kõrghariduses“ näitas, et 72 protsenti uuringus osalejatest olid ülikoolis kokku puutunud mingit sorti seksuaalse või soolise ahistamisega. Niivõrd kõrge number nõuab ülikoolidelt efektiivset ennetustööd. Kaasaegse seksuaalkultuuri üle mõtlemiseks pakub abi Feministeerium ja EKA Galerii korraldatud näitus, kus 22 kunstnikku toovad Kotzebue tänava väligaleriisse küsimused seksuaalse nõusoleku kultuurist: soolistest stereotüüpidest, kuidas mõista sõnu „jah“ ja „ei“. Näituse avamine reedel, 17. märtsil kell 16.00 EKAs.
Fotonäitus „NAINE“ Telliskivi loomelinnakus
Eesti Neurofibromatoosi Ühing koostöös fotograaf Alana Proosa ja intervjueerija Kristina Amoriga avavad fotonäituse „NAINE“, kus esitletakse neljateistkümne lisavajadusega naise portreed. Projekti „Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!“ raames valminud näitus püstitab küsimuse erivajadusega naiste õigustest, naiste seksuaalsest autonoomiast ning õigusest teadlikult valida elu ja surma vahel. Näitus on avatud naistepäevast aprillikuu lõpuni.
09.03.2023–10.03.24 Näitus „Välja ahju tagant!“ Eesti naisliikumisest
Vabamu näitus „Välja ahju tagant!“ tutvustab Eesti naisliikumiste ajalugu viimase 150 aasta jooksul. Vabamus saab silmitsi seista Eesti rahvusliku naisliikumise suurkujudega Lilli Suburgist Leida Laiuseni ning demonstrantidega 19. sajandi Kreenholmi streikijatest Tallinna ja Tartu praidil marssijateni. Näituse kuraator on muuseumi näituste juht Piret Karro, kunstnik on Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt ja graafiline disainer on Sandra Kosorotova.
bell hooksi „Kõik armastusest. Uusi nägemusi“ Eda Ahi tõlkes
2023. aastal on ilmunud legendaarse USA musta kväärifeministi, esseisti, luuletaja, lastekirjaniku bell hooksi (1952–2021) esimene tõlge eesti keelde. „Kõik armastusest. Uusi nägemusi“ (esmailmunud 2000, Rahva Raamat 2023) arutleb armastuse kujutamisest massimeedias, vestlustes sõprade ja õpilastega, armastuse rollist sotsiaalse õigluse aktivismirühmades. Mõelda armastusest! See on lugemissoovitus.
Feministile piielda
08.03–01.04.2023 Maria Izabella Lehtsaar & Sarah Nõmm „Kaunitar koletise kõhus“ Draakoni galeriis
03.02–25.3.2023 „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Kogo galeriis
Alates 08.03.2023 Musta Kasti värss-eepos „Lilli“ Genklubis
25.02–04.06. 2023 „Vaata mind! Kuula mind!“ Tartu kunstimuuseumis
Alates 18.03.2023 Etnograafiline näitus „Õige keha, vale keha?“ Eesti Rahvamuuseumis
22.03 Q-Space lühifilmideõhtu „Kehapositiivsus“ kinos Sõprus
28.10.2022–21.05.2023 „Plakatinaised. Eesti, Taani ja Hiina ideoloogiline plakat“ Maarjamäe lossis
01.02–01.04.2023 „Naise kujutamine 1920.–1980. aastate Eesti skulptuuris“ Valga Muuseumis