Juunikuu kultuurisoovitused: vanussurvega võitlemine, vabatahtlike elu ja seksitöö 20. sajandi alguse kunstnike pilgus

Juunis toimub Eestis palju üritusi ning soojad ilmad toovad vaheldust tavapärasesse töö-kodu rutiini. Ja kuigi traditsiooniliselt peetakse suvekuid hapukurgihooajaks, sest kõik puhkavad uudistest ja proovivad lihtsalt elu nautida, on Feministeriumi toimetajatel juuniks hulk ühiskondlikke teemasid puudutavaid teoseid ja kultuuriüritusi soovitada.

Ei saa see suve algus kultuurivaene küll olema!

Näitus. Seksitöö eesti kunstnike maalidel

Aprillis avati KUMUs näitus “Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel” ja 13. juunil kell 18 teeb näituse kuraator Magdaleena Maasik ingliskeelse kuraatorituuri. Omal käel näitust kogeda on ka täiesti võimalik, sest kunstiteoseid saatvad tekstid on huvitavad ja sisukad.

Suhtumine seksitöösse on läbi aegade olnud tugevalt seotud ühiskondlike moraalinormidega. Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti kunstnike looming 1920.–1930. aastatest, mis oli seksitöö kujutamise omamoodi kõrgaeg – ei varem ega hiljem pole see teema olnud eesti kunstnike seas nii populaarne.

Projektiruumi näitusel on väljas üle 50 teose, valdavalt graafika, joonistused ja akvarellid. Esindatud on üle 20 kunstniku, nende seas Eduard Wiiralt, Gori, Natalie Mei, Ado Vabbe, Voldemar Kangro-Pool, Jenny Uttar, Aino Bach, Aleksander Promet, Erik Obermann, Oskar Kallis jt.

Näitus “Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel” on osa Magdaleena Maasiku 2024. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööst.

Itaalia film vägivaldsest suhtest lahkumisest 

Kevad 1946, suur sõda Euroopas on just lõppenud ja liitlaste sõjaväelased tiirutavad Rooma tänavatel. Loo peategelane on klassikalise Itaalia perekonna pereema Delia, kes on abielus vägivaldse mehe Ivanoga; kodus sirguvad ka kolm last. Lastest vanim, tütar Marcella on värskelt armunud ning peab mehelemineku plaane. Delia õlul on uskumatult palju, aga ta kannatab kõik raskused vapralt ära. Väikseid rõõme ta päevades pakuvad lapsed, sõbranna Marisa ja autoremondimees Nino. 

Ühel päeval saabub naisele tähtis kiri, mida ta kiivalt hoiab ja mis annab lootust paremaks tulevikuks. 

Eelmisel aastal sai filmist Itaalia suurima tulu teeninud film pärast koroonaviiruse pandeemiat. Alates 7. juunist saab seda Eestis kinodes näha.

“Homme on ka päev — C’è ancora domani”
Itaalia 2023
Draama
Rež: Paola Cortellesi

punase äärega beež raamatu kaanepilt, autori ning teose nimed on kirjutatud musta ja punasega, keset pilti on väike must loom, tõenäoliselt rebane

Richard Osman “Neljapäevane mõrvaklubi”, eesti keelde tõlkinud Bibi Raid. Rahva Raamatu kirjastus 2021

Raamat. “Neljapäevane mõrvaklubi” ehk vanussurvevastane detektiiv

Ja loomulikult on suvi aeg vaikseks lugemiseks rõdul, pargis või rannas. Inglise kirjaniku Richard Osmani samanimelisel romaanil põhinev film “Neljapäevane mõrvaklubi” peaks ilmuma septembris – nüüd on õige aeg selle looga tutvuda.

Feministeerium on kirjutanud ageism’ist ehk vanusesurvest, millel aga pole selles raamatus üldse kohta! Süžee keerleb hooldekodus elavate sõprade ümber, kes, nagu pealkiri viitab, kohtuvad igal neljapäeval, et uurida minevikus lahendamata mõrva. Kuid ühel päeval puutuvad nad kokku tõelise kuriteoga, mis avab neile võimaluse end tõeliselt proovile panna. Ja seenioritel pealehakkamisest puudust ei ole.

Selle raamatu ilu seisneb autori suhtumises eakatesse tegelastesse – armastuse ja austusega. Osmani idee polnud selles, et lihtsalt asetama detektiivilugu hooldekodu ebatavalistesse tingimustesse – ta kirjeldab üksikasjalikult oma eakate kangelaste elu ja mõtteid. Igaühte neist on elatud elu jäljed jätnud, paljud on kogenud kaotust, seisnud silmitsi haigustega, kuid nad naudivad jätkuvalt elu, leides rõõmu pisiasjadest. Vaadake kasvõi eakate detektiivide ja politseinike kohtumiste kirjeldusi – tõsiste vestluste vahele jäävad küpsiste jagamise palved ja argivestlused, mida krimiromaanides harilikult ei kohta.

Ajakirja kaanepildi taust on kollase-valge-beeži-oranžikirju, esiplaanil on mustaga joonistatud kriipsujukude kamp, kellest mõned söövad, mõned istuvad, mõned kuulavad muusikat või vahivad niisama.

Värske Rõhu 89. number “Kuidas kirjutada headust?”

Maailmaparandus kirjandusajakirjas Värske Rõhk

Aprillis ilmus kirjandusajakirja Värske Rõhk uus number. Ajakiri ilmub 2005. aastast ja tutvustab noori eesti autoreid ja kriitikuid.

Viimane number, alapealkirjaga “Kuidas kirjutada headust?” on pühendatud vabatahtlikutööle ja sellest kirjutavad mitmesugustes Eesti kodanikuühiskonna organisatsioonides kätt proovinud noored autorid. Nende hulgas on Feministeriumi huvikaitsjaid nõusolekuseaduse taustamaterjali kogumisega kaasa aidanud Karin Orgulas, kelle seksuaalse vägivalla kogemusessee lugemine muutis ühe Feministeeriumi toimetuse liikme esiti jõuetuks, teiseks ajas vihale ja kolmandaks vallandas tänutunde. Seksuaalvägivallakogemused on vorminud põlvkondi, kelle argielu osa on hirm. Ja mitte põhjendamatu. Orgulase esseed saab lugeda ka veebis, kuid paberajakirjaga päikese käes peesitada on hoopis teine tera.

Värske Rõhk on saadaval hästivarustatud poodides ja veebis.