raamat

Septembri algus tähendab enamiku jaoks suve lõppu ja rutiini tagasitulekut, kuid see ei tähenda, et lahedate kultuuriürituste ja enese avastamine peaks lõppema.

USA koomiksikunstnik Kate Glasheen esitles Haapsalus oma koomiksromaani „Constellations“, mis räägib väikelinnas transsoolisena üleskasvamisest.

Et aidata lugejaid läbi pimeda oktoobri, soovitab Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik üht raamatut elust Rumeenias, teist kliimakriisipoliitikast ja peale selle võid seada sammud ühe märkimisväärse ajalooraamatu esitlusele. Eesti LGBT Ühing kutsub tähistama selle ajaloolise raamatu „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ ilmumist neljapäeval, 27. oktoobril Vabamus. 

Luuletaja, koreograaf ja tantsija Sveta Grigorjeva leiab, et hoolimata sellest, et Florence Giveni raamatule "Women don't owe you pretty" ehk eestindatult "Naiste asi pole kena olla" on nii mõndagi ette heita, mõjub see kui girl-power’i surakas näkku ja tsellusesse kintsu.

Filmitegija ja ajakirjanik Marian Võsumets kirjutab Tallinna ja Londoni kohtingukultuurist, sellisest anomaalsest nähtusest nagu iseseisev naine ja hämmingust, mis teda tabas, kui ta Dolly Aldertoni raamatu “Ghosts” eestikeelse tõlke kaant nägi.

Arvutid alustasid madalapalgaliste töödena, mida tegid mustanahalised naised ja lõpetasid kõrge staatusega erialana, millest suutsid aru saada ainult valgenahaliste meeste ajud.

Kultuurielamusi jagab Feministeeriumi kollektiivi uus liige, projektijuht Kaimai Kuldkepp. Üks raamat, üks festival ja kaks sarja.

Laupäeval, 7. märtsil kutsume sind tähistama naistepäeva nädalavahetust. Võta osa lugemisgrupi arutelust, veganfeminismi loengust ja joogatunnist. Päeva lõppeb Kaisa Ling Thingi naistepäevabluusi ja tantsuga,

Tänavaaktivismis on praegu kindlasti rohkem muutmisjõudu ja teadmispõhisust kui täidesaatva võimu poliitikas, kus vaieldakse peamiselt selle üle, milline kohalik minister või teise riigi juht on kõige rumalam.

Mõlemad varateismelised, üks Amsterdamis, teine Tallinnas, kasutavad oma seisundi kirjeldamiseks ühte ja sama Goethe tsitaati – kahte rida hingesegaduses Klärcheni ehk Klaarakese laulust ajalootragöödia "Egmont" (1788) kolmandas vaatuses.

Miks väitlus sotsiaalteadustesse kuuluva sotsiaalse konstruktsionismi mõiste ümber Eesti ajakirjanduses¹ üldse lahti läks?

Helgi Saldo ja Rebeka Põldsam annavad soovitusi nii jõuluelevuseks kui ka tõsisemaks mõtisklemiseks.