Feministeerium soovitab septembriks: sebimis­mentaliteedist vabaks, pimedate kultuurifestival, naiste rulaüritus ning romaan naissoost sarivägistajast

Septembri algus tähendab enamiku jaoks suve lõppu ja rutiini tagasitulekut, kuid see ei tähenda, et lahedate kultuuriürituste ja enese avastamine peaks lõppema. Avastamist pakuvad meeliavardavad raamatud, mitte nii igapäevane kunsti- ja muusikafestival ning naisi võimestav spordiüritus – siin peaks olema küll midagi igale maitsele.

Raamat “Laziness Does Not Exist”, Devon Price

“Laziness Does Not Exist”, Devon Price. Välja andnud Atria Books, 2021.

Septembri saabudes kipub suvel harjumuseks saanud veidi aeglasem tempo kiirenema. Koolid, tööd, projektid ja muud kohustused lükkavad enamiku inimesi produktiivsuse ja optimeerimise tsüklisse. Kõike on vaja teha ja kõikjale jõuda!

Hustle culture’i ehk sebimismentaliteedi ebavajalikkus või pigem lausa kahjulikkus ei tule meile enam ammu uudisena, aga siiski leiame end taas üleplaneerimise ja -töötamise rattast. Eriti karm on see naiste ja emade puhul, kelle kanda on ühiskonnas ebaõiglaselt jaotunud hooletöö ning kelle tööpanus on tihti kas nähtamatu või tasustamata.

Nii et septembrisse sobib ideaalselt sotsiaalpsühholoogist autori Devon Price’i meeldetuletus, et kui me puhkust ja isikliku aega vajame, ei tähenda see, et me oleks laisad. Me ei pea puhkust “välja teenima”. Sest laiskust üleüldse ei olegi olemas. Devon Price’i raamat “Laziness Does Not Exist” on ideaalne lugemine just praegu, et meil jätkuks meelekindlust suvine aeglasem tempo sügisesse kaasa vedada.

Raamat on ingliskeelne.

Muusika- ja kunstifestival PIME

10. septembril on võimalik osa võtta muusika- ja kunstifestivalist PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus), mille tulu läheb Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse toetuseks.

Heategevuslikul festivalil kohtuvad Tallinnas Tondi 8a graffitigaleriis ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoovis ja majas muusika, kunst ja pimedus. Fientast saab soetada vastavalt osaleja võimalustele nii toetajapileti kui ka vabapileti.

Naiste rulaüritus “Girls Who Ride x Simple Session”

Krulli rulapargi iganädalasene tasuta osavõtuga rulasessioon naistele. Fotograaf Nicolas Bouvy.

Ekstreemsport on valdavalt meestekeskne. Ja mitte seetõttu, et selline sport naistele vähem sobiks või naistel nende alade harrastamist tingimata takistatakse. Aga nagu paljudes muudeski valdkondades, on naiste osalust piiravad takistused nähtamatud nagu klaaslagi.

Üheks võimaluseks “mehiste alade” sisenemisbarjääri alandada on ainult naistele suunatud üritused. Sel eesmärgil toimub 25. septembril Põhjala tehases rulaüritus “Girls Who Ride x Simple Session”. Osalema on oodatud igas vanuses naised ja tüdrukud, igal sõidutasemel. Eriti on oodatud inimesed, kes veel rulaga tuttavad pole, et saada oma esimene kogemus just selleks loodud toetavas ja turvalises keskkonnas.

Raamat “Any Man”, Amber Tamblyn

“Any Man”, Amber Tamblyn. Välja andnud Harper Perennial, 2018.

Rohkem näitlejana tuntud autori esikromaan räägib naissoost sarivägistajast, kuid kirjeldab toimuvat mitte kriminaalromaani laadis või toimepanija seisukohalt, vaid ohvrite vaatepunktist ja ühiskondliku mõju kontekstis. Põhimõtteliselt võiks “Any Man” olla meestele kohustuslik kirjandus, sest torkab sisuliselt meestele näkku peegli, mida ei saa ignoreerida. Teisalt, seetõttu on ka raske uskuda, et hapra maskuliinsuse ümber kerratõmbunud überisased suudaksid seda lugeda muul viisil kui kaht kätt kubeme ees hoides ja pidevalt “Ei! Ei! Ei!” karjudes, saamata üldse aru, et tegu on peegliga – loomapsühholoogidki ütlevad vahel, et peegelpildi äratundmine nõuab teatavat eneseteadlikkust. Teos on väga otseselt ja siiralt kirjutatud, samas metatasandil mõjub kohati ülisarkastiliselt ja -kriitiliselt just peegliefekti tõttu, mis pöörab ümber kõik ühiskonnas tavapärase, kuni küsimusteni stiilis: “Aga miks tubli pereisa õhtul naise ja lastega kodus ei olnud, vaid napsitas kõrtsis ja lasi mingil võõral naisel endale joogi sisse kahtlasi asju kallata?” Tõepoolest, miks? Tavapäratu lähenemine loob olukorra, kus lugeja ei saa vajuda rutiini, kuna ta tõesti ei oska oodata, mis järgmisel hetkel tuleb. Romaan on ootamatult hea ja tugev, eriti debüüdi kohta – asi ei ole ainult karmis teemas, Tamblyn ongi hea kirjanik. Eesti keeles seda raamatut ei ole ja võib kahelda, kas kunagi üldse tuleb.

2018 andis Amber Tamblyn raamatu teemal ka Guardianile intervjuu ja LitHub avaldas lõigu tutvumiseks.