Kai Part

Tahtsime teha üritust, kus kõik võiksid tulla ja LGBT tausta kõrval ka avatud ja sõbraliku, humanistliku ühiskonna eest marssijad.

03.06–01.07 uudiskiri Armastus võitis, riigikogus loeti olulisi eelnõusid ja Tallinnas algab pidu.

Üle kümne aasta on Tallinnas taas toimumas Pride rongkäik.

Mänd võtab enda peale üksikemade nahutamise, hoolimata sellest, et tõenäoliselt on aulas rõõmsate ja uhkete lastevanemate seas rohkesti üksikvanemaid, kes

Kuueaastaselt otsustas kunstnik, aktivist ja näitleja iO Tillett Wright, et ta on poiss. Kaheksa aastat ei teadnud keegi tema ümber, et ta sündis tüdrukuna.

15.05–03.06 uudiskiri

Ehk siis paradoksaalselt on probleemseks peetud ühte vähestest keskkondadest, kus tähelepanu keskmes pole inimesed, kes grupina marginaliseeritust ei koge.

I am forever heartbroken over the loss of Anna-Stina Treumund. An unforgettable friend, a wonderful artist. I don't have many words in me right now.

Iga kord kui Facebooki lahti teen, näen seal abipalveid.

Tegemist on täielikult vabatahtliku protseduuriga, milleks kunagi kedagi sundida ei saa, sh ka juhtudel, kus esineb loote eluks sobimatu väärareng või näiteks kui abort on naise tõekspidamistega vastuolus.

Võitlus naiste kehade pärast ja soov kontrollida reproduktsiooni on olnud pikalt päevakorras ja pole sealt kuskile kadunud, ka Eestis mitte.

Eelmisel nädalal pani nii mõnegi feministi kulmu kergitama, et rahvuskonservatiivse erakonna IRLi naiskogu reklaamis suurkogu eel oma liidrikandidaati Kaia Ivat pildiga, mis oli inspireeritud feminismi kesksest sümbolist.

Käes on järjekordne IDAHOT ehk päev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu homo-, bi- ja transfoobiale ühiskonnas.

23.04–14.05 uudiskiri Eesti Naisliit valib täna aasta ema, kehalisest seksuaalsest ahistamisest saab eraldi väärtegu, Tartu Ülikooli komisjon leidis, et ahistamisjuhtumiga seotud professor rikkus akadeemilist tava.

Jõudsalt emadepäeva poole rühkides oleme peaaegu finišisse jõudnud. Homme peaks saabuma emaelu kõrghetk, kuid kaugeltki mitte kõigile pole see rõõmupäev.

Feministeerium kohtus Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi juhi Virginija Langbakkiga ja uuris, millised on Euroopa trendid ja kuidas Eestil läheb.

Kriitika on õigustatud, avan natuke tausta. Sooline tasakaal oli luuleroboti puhul üks olulisemaid valikukriteeriume, sest arhiiv ise, enne Tartu plahvatust 2000ndate keskel, oli mõne erandiga ikka kohutavalt meestekeskne.

Siiski, mu väsimatud feministisilmad ei saa ka sellise idüllilise ettevõtmise puhul täiesti puhata ning siinkohal tahtsin jagada enda tulemusi küsimusele: milline on luuleroboti soovituslik meeste/naiste vahekord? Millist soolist vahekorda soovitab tehisintellektuaalsusele pretendeeriv lullabot?

Mis mõte on teraapiakeskustel, kui need on inimestele kättesaamatud? Sotsiaalne ärevus on ometi ju üks levinumaid tänapäeva probleeme!

Minuga juhtus hiljuti üks piinlik lugu. Nimelt jäin ma vahele valetamisega.

ENUTi konverentsil rääkis Jevgeni Ossinovski, et peaksime kõik olema feministid, aga feministidena ka alati tolerastid.

Kersti Kaljulaid rääkis kuidas tema korporatsioonikaaslased pidid 100 aastat tagasi esialgu ratsapiitsaga kaitsma oma värve meeskorporantide mõnituste eest

Abielunõue jääb statuuti, ent tegelik probleem on märksa laiem kui aasta ema konkurss. Kes on need naised, keda naisliit esindab?

1918. aastal lahkus Marie Reisik Tartu Naisseltsist ja lõi Tartu Naisühingu, tekkis kaks omavahel võistlevat organisatsiooni. Kas tuleb tuttav ette?