Iibepaanika laias maailmas

Poliitikute arvates on maailm demograafilises kriisis.

Ajakiri Ottar võttis luubi alla seitse paika maailmas, kus otsustajad on erinevate meetmete, reeglite või kampaaniatega püüdnud suurendada, vähendada või muul viisil mõjutada sündimust nii minevikus kui ka tänapäeval.

Gröönimaa lipp

Gröönimaa spiraalikampaania

Laste arv naise kohta: 1,8

1966. aastal leidsid Taani poliitikud, et Gröönimaa rahvaarv kasvab liiga kiiresti, ning sündimuse piiramiseks käivitati nn spiraalikampaania. Tuhandetele Gröönimaa naistele ja tüdrukutele paigaldati emakasiseseid vahendeid ehk spiraale sageli nende nõusolekuta või ilma, et nad ise asjast teadlikud oleks olnud. 

Läks kaua aega, enne kui kannatanutele mingisugunegi õiglus jalule sai. Alles 2022. aastal sai too kampaania avalikkusele teatavaks ning see juhtus alles pärast seda, kui kaks Taani ajakirjanikku sündmusi uurima olid hakanud.

2025. aasta septembris vabandas Taani peaminister kampaania käigus kannatanud Gröönimaa tüdrukute ja naiste ees. 135 naist on otsustanud riigi kohtusse kaevata.

Tulemus

Gröönimaa sündimuskordaja langes kümne aastaga järsult – 1966. aasta 6,0 lapselt naise kohta vaid 2,3 lapseni. 1970. aastal omistas toonane Gröönimaa asjade eest vastutav Taani minister langenud sündimuse „edu” spiraalidele. 

 

Itaalia lipp

Itaalia viljakuspäeva fiasko

Laste arv naise kohta: 1,2

Itaalias elavad Euroopa Liidu vanimad esmasünnitajad – 2023. aastal oli esimese lapse sünnitamise keskmine vanus Itaalia naistel 31,8 aastat.

2016. aastal algatas Itaalia valitsus sündimuse suurendamise eesmärgil viljakuspäeva. Algatus sattus aga kriitikatule alla pärast seda, kui avaldati reklaamikampaania loosungitega, mis innustasid noori paare lapsevanemateks saama ja mis rõhutasid, et bioloogiline kell tiksub – käsitlemata samal ajal süsteemseid probleeme, mille tõttu paljud inimesed otsustavad lapsi saada kas hiljem või üldse mitte. 

Viljakusprobleemidega inimesed kritiseerisid samuti seda, et kampaania ei pööranud tähelepanu neile, kel ei ole võimalik lapsi saada.

Tulemus

Viljakuspäev ei mõjutanud Itaalia sündimuskordajat, mis on alates 1985. aastast üsna samal tasemel püsinud.

 

Nigeeria lipp

Nigeeria „Neljast piisab“

Laste arv naise kohta: 4,5

Nigeeria esimene riiklik rahvastikupoliitika algatus käivitati 1988. aastal ning see sisaldas erinevaid eesmärke rahvastiku kasvu vähendamiseks. Tol ajal oli sündimus tõusuteel ja üks naine sünnitas keskmiselt kuus või enam last.

Üks algatustest oli kampaania „Neljast piisab“, mis julgustas peresid saama maksimaalselt neli last. Loodeti, et aastaks 2000 sünnib keskmiselt neli last naise kohta. Algatust on kritiseeritud selle eest, et see põhines peamiselt teavitamisel ja üleskutsetel, ilma et peredele oleks antud erilisi stiimuleid vähem lapsi saada.

Tulemus

Eesmärki – neli last naise kohta aastaks 2000 – ei saavutatud ning riiklikul tasandil algatus ebaõnnestus. „Paremini” läks riigi lõunaosas, kus haridustase on kõrgem ja linnastumine suurem ning sündimus oli juba niigi madalam, samas kui põhjaosas jäid näitajad peaaegu muutumatuks.

 

Vene lipp

Venemaa kangelasema medal

Laste arv naise kohta: 1,4

Venemaa rahvastiku areng on alates 1990. aastatest olnud pidevas langustrendis, eriti pärast sissetungi Ukrainasse 2022. Sündimuse suurendamiseks on võimud võtnud kasutusele erinevaid vastuolulisi meetmeid.

Nende hulka kuulub näiteks keelustatud „lastetuse propaganda“, mida käsitletakse äärmuslusena, ning nõukogudeaegse aunimetuse „kangelasema“ taaskehtestamine naistele, kes sünnitavad ja kasvatavad üles vähemalt kümme Venemaa kodanikku. Kui kümnes laps saab aastaseks, saab ema lisaks medalile ka miljon rubla (umbes 10 000 eurot).

Üks Venemaa piirkond, Karjala, maksab lisaks umbes 1000 eurot alla 25-aastastele üliõpilastele, kes sünnitavad „terve“ lapse.

Tulemus

Venemaa „lastesõbralik“ poliitika ei ole seni toonud kaasa märkimisväärset sündimuse kasvu.

 

Peruu lipp

Peruu sundsteriliseerimine

Laste arv naise kohta: 2,0

1990. aastatel steriliseeriti Peruus sadu tuhandeid inimesi riikliku programmi raames, mille eesmärk oli vähendada sündimust ja vaesust. Toonane president Alberto Fujimori väitis, et kõik steriliseerimised toimusid inimeste nõusolekul, kuid tuhanded kannatanud on tunnistanud, et neid peteti või sunniti selleks, või toimus steriliseerimine nende teadmata (näiteks narkoosi all keisrilõike käigus). Eriti haavatavad olid põlisrahvaste naised, kes elasid vaestes maapiirkondades ja keda tabas mass-steriliseerimine kõige enam. 

Tulemus

Sundsteriliseerimised on viinud noorte inimeste arvu vähenemiseni vaestes maapiirkondades ning seeläbi halvendanud majanduslikke tingimusi.

 

Hiina lipp

Hiina ühe lapse poliitika

Laste arv naise kohta: 1,0

1979. aastal lähenes Hiina rahvaarv miljardile. Mure selle üle, millist mõju kasvav rahvastik riigi majandusele avaldab, viis vastuolulise ühe lapse poliitika kehtestamiseni. See tähendas, et neid, kellel sündis rohkem kui üks laps, võidi karistada trahvidega ning äärmuslikel juhtudel sunniti neid aborti tegema või steriliseeriti. 

Kuigi Hiina on alates 2021. aastast lubanud kuni kolme last pere kohta, jätkub sündimuse langustrend.

Tulemus

Ühe lapse poliitika oli tõhus ning Hiina sündimuskordaja on pidevalt vähenenud: 2,7 lapselt naise kohta 1979. aastal tänapäeva rekordmadala tasemeni – 1,0 last naise kohta. Samas on see kaasa toonud ka ebaühtlase soolise tasakaalu, kuna paljud on eelistanud tüdruku sünnitamisele ja kasvatamisele aborti või temast loobumist, sest poisse on ühiskonnas rohkem väärtustatud.

 

Lõuna-Korea lipp

Lõuna-Korea „Match Made in Seoul“

Laste arv naise kohta: 0,7

Lõuna-Koreas on praegu maailma madalaim sündimus naise kohta. Lisaks valitsuse algatustele, nagu pikem vanemapuhkus ja suurem eluasemetoetus, on kasutusele võetud ka loomingulisemaid katseid sündimuse suurendamiseks.

Pealinn Seoul on kosjasobitaja oma algatuse „Seollem in Hangang“ kaudu. Kõigi registreerunute seast valitakse välja 50 naist ja 50 meest ning osalejad saavad seejärel ühel terve päeva kestval üritusel üksteisega tutvuda ja osaleda erinevates kohtinguüritustes, näiteks paadisõitudel. Päeva lõpus saavad paarid, kes omavahel sobivad, järgmise kohtingu, mida spondeeritakse kupongide ja lõbustuspargi piletitega.

Tulemus 

Ei ole võimalik öelda, kas kampaania on sündimusele suuremat mõju avaldanud, kuid see on olnud rahva seas populaarne ja saanud positiivset tagasisidet.

Allikad: Britannica, BBC, DN, TT, SvD, Newsweek, The Independent, BBC, Amnesty, Seoul Metropolitan Government, The Korea Herald, DR, Nigeria Demographic and Health Survey (NDHS) 2003, 2018.

Artikkel avaldatud autori ja ajakiri Ottar loal.