Raamatukriitika ning kriitilised raamatud. Jaanuari kultuurisoovitused
Statistika ütleb, et just 12. jaanuar on see päev, mil uuel aastal suure hooga alustatud initsiatiivid maha käivad. Seega on sobiv plaane tegema hakata alles jaanuari teises pooles.
Paremini järjel püsimiseks võiksid plaanid olla realistlikud ning mitte lähtuda igihaljast hakkan-täiuslikuks-inimeseks-projektist (mitte liiga palju süüa, juua ega vihastada, samas iga päev 10 000 sammu teha ning pidevalt pisiasjade üle tänulik olla). Mis siis võiks olla realistlik plaan? Kui raamatut lugeda ei jõua, võib kuulata itsitamist halbade raamatute üle, aga kui siiski jõuab, pakume kahte kapitalismikriitilist vaadet tööle ja unele. Äkki on realistlik kord aastas ka kinos ära käia? Nii need sammud kokku tulevad. Või siis ei tule, kui Jupiteri diivaniversiooni valid ja diivanile selle eest tänulik oled.
Mõne raamatu soovitusi järgides võib tõesti (tahta) surra.
Podcast: If Books Could Kill
Taskuhääling keskendub viimase 50 aasta jooksul ilmunud ning kõige rohkem kahju teinud teostele. Saates võtavad Michael Hobbes ja Peter Shamshiri ükshaaval ette eneseabi- ja populaarteaduslikud bestsellerid – ning kritiseerivad neid (itsitades). Kuna oleme Feministeeriumis uurimas teemasid nagu tasaareng, tuleviku töö ja feministlik majandus, soovitame esimese hooga episoode, milles võetakse luubi alla just need raamatud, mis on ehk kõige rohkem mõjutanud meie kaasaegset mõtlemist majanduse, enesetootlikkuse ja soosuhete valdkonnas. Nende hulgas saetakse pilbasteks näiteks Eesti investeerijate seas sageli suurima inspiratsiooniallikana esiletõstetud Robert Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa”, Tim Ferrissi “The 4-Hour Workweek” (“Neljatunnine töönädal”), James Cleari “Aatomharjumused” ja muidugi essentsialistide lemmikteos, John Gray “Mehed on Marsilt, naised Veenuselt”1.
Jaanuaris praktiseeri tööpõlgust. – The Refusal of Work, Bloomsbury Academic 2015
The Refusal of Work, David Frayne
Kasvupõhise majanduse kriitikaga käsikäes käib heaolu ja hea elu mõtestamine. Või pigem – ümbermõtestamine. Selle juures kerkib üsna kiiresti pinnale probleem nimega töö. Meil on tööga tugev emotsionaalne side, sest see näib olevat võrdsustatud arengu, heaolu ja turvalisusega ning on seeläbi seotud suure osaga meie identiteedist. Mis töös üldse halba on? David Frayne toob selle mis-küsimuse vastuse välja imetlusväärse selgusega.
Juba 2015. aastal kirjutatud “The Refusal of Work” (“Tööst keeldumine”) on töö teemal tekkinud diskussioonis üks võtmetekstidest. Täna, enam kui kaheksa aastat peale raamatu ilmumist võib juba selle suhtes ka kriitiline olla, näha vajadust suuremaks nüansirikkuseks või seada kahtluse alla, kas me peaksime tööaja vähendamise kontekstis üldse keskenduma sellele, kui palju kasu inimestes vabanenud ressurss saab ühiskonnale tuua. Siiski on vaieldamatult tegemist ühe olulisema lahendustele suunatud raamatuga töö tuleviku mõtestamisel.
Raamatu digiversioon on internetiavarustes kõigile vabalt kättesaadavaks tehtud.
Magamine on vastupanu. – 24/7: Late Capitalism and the Ends of Sleep, Verso 2014
24/7: Late Capitalism and the Ends of Sleep, Jonathan Crary
Optimeerimine, efektiivsuse tõstmine, kasu ja kasumlikkuse jahtimine põrkuvad paratamatult vastu inimvõimekuse lage. Kui üle planeedi suutlikkuse tarbimise tagajärjed ilmnevad alles aastate ja aastakümnete jooksul, siis inimeste kasutamise piirid saavad selgeks juba ööpäevadega. Isegi kui puhkeaega piirata, on meie unevajadus vältimatu.
Jonathan Crary “24/7: Late Capitalism and the Ends of Sleep” (“24/7: Hiliskapitalism ja une piirid”) puudutab valusat teemat, kuidas uni on viimane ressurss, mis veel kapitalismile allutamata jäänud on. Ringisebimiskultuurile vaatamata on magamine see osa puhkusest, mida inimestele endiselt lubame. Aga kui kauaks? Näiteks sõjatööstuses toimuv innovatsioon on juba pikemat aega liikunud unevajadus optimeerimise, vähendamise, lausa kaotamise suunas. Mõtlemapanev lugemine hirmutavast trajektoorist, kuhu me inimressursi optimeerimise suunas teel oleme.
Raamat on saadaval Feministeeriumi raamatukogus. Laenutamiseks kirjuta info@feministeerium.ee.
Väike tänulikkuse hetk tuli siiski ära – me ei ela Põhja-Koreas ega pea oma riigijuhte pisarsilmi kummardama.
Docpoint Tallinn 2024
Peatselt algab dokumentaalfilmide festival Docpoint ja tänavuses programmis on mitmeid filme, mis tunduvad huvitavad. Muuhulgas saab vaadata dokke kunstnik Apolonia Sokolist, põhjakorea naiste jalkakoondisest ning Donald Trumpi nõunikust Roger Stone’ist. Kes ise kinno ei jõua, saab varem linastunud filme Jupiterist järele vaadata. Näiteks on praegu kättesaadav “Ämmaemandad”, mis portreteerib kahte Myanmaris Arakani osariigis töötavat ämmaemandat, kellest üks on budist, teine moslem, ja seda paigas, kus budistide arvuline enamus on juba aastaid moslemitest rohingjasid taga kiusanud. “Elu tulejoonel” räägib aga India ajalehest, kus töötavad ainult daliti ehk puutumatute kasti kuuluvad naised.
Docpoint toimub 30. jaanuarist kuni 4. veebruarini Tallinnas ja Tartus.
- John Gray pole sellest seltskonnast ainus, kes hoogu sattus ja oma põhiteosest lähtudes igasuguseid lisateenimise võimalusi avastas, kuid tema loetelu on vist kõige muljetavaldavam. Gray on muuhulgas välja andnud järgmised raamatud: “Mars and Venus in Love” (1994), “Mars and Venus in the Bedroom” (1995), “Mars and Venus on a Date” (1997), “Mars and Venus Starting Over” (1997), “Mars and Venus: 365 Ways to Keep Passion Alive” (2000), “Mars and Venus in the Workplace” (2002), “The Mars & Venus Diet and Exercise Solution” (2003), “Venus on Fire, Mars on Ice – Hormonal Balance” (2010), “Beyond Mars and Venus” (2017). See nimekiri pole muide ammendav. If books could kill!
