Kallid põrsakesed võtke mindki mängu
Jüri Üdi tuntud luuletuses lunib hunt põrsastelt, et tedagi mängu võetaks, sest tema ei sigatse.
Eile laulsid hundilaulu need, kes tulid hiljuti poliitikasse sooviga “anda riik rahvale tagasi” (mida iganes see ka ei tähendaks). Milleks muuks kui kohmakaks poliitnükkeks tuleb pidada soovi taganeda raskesti kätte võideldud kooseluseadusest, et koomilise uudissõna abil “aidata” Eesti LGBTQIA-kogukonnal oma varalisi õigusi korraldada. Kusjuures kogukonna õiguste eest asuti seisma ilma asjassepuutuvate inimeste ning nende ühendustega konsulteerimata, ehkki hakkaja erakonna veebis ripub ka täna, et Riigikogu valimistel osaleti sooviga “liikuda hoolivama, inimlikuma ja kaasavama ühiskonna suunas”.
Herkel-Adamsi paarkonna mammonaeelnõu astub seetõttu samasse ritta Ojuka rassiteooriate, sotsiaalkaitsega tegelema pidava ministri burka-keelu ja Helme-konna värvuspõhiste lööklausetega sellest, kuidas sisseränne ohustab rahvuslaste pusimisi.
Et kõigil oleks selge, miks on 1. jaanuarist 2016 jõustuvat kooseluseadust vaja, siis veel üks kord puiselt ja punaselt:
- riik, võttes vastu kooseluseaduse, tunnistas esmakordselt, et kokku elavatel lesbi-, gei- ja heteropaaridel tekivad ühisest elust erinevad õigused ja kohustused, sh ülalpidamise kohustus, üksteise laste lapsendamise ja lahku minemise järel lastega suhtlemise õigus, pärimisõigus jpm.
- KOOS on praktiline kord, mis aitab elada ja toimetada ajas, kus paljud inimesed ei abiellu ning osad ei saa abielluda, aga armastusest kolitakse siiski KOKKU, soetatakse mööblit, tehakse lapsi ning vananetakse KOOS.
- KOOS aitab samast soost partneritega paaridel ja nende lastel Eestis kapist välja tulla ja peidust välja jäädagi.
Feministeeriumi lugejatele ütlen kohtumiseni KOOS rakendamise seaduse 2. lugemise päeval, mil oleme KOOS üle Lossi platsi kaarduva mõttelise ammukaare all. Püsi uhkuse-aktsioonide ootuses ärkvel!
