Kas Trumpi demokraatias on uut lootust?

Protest Valge Maja juures Wahingtonis. Foto: Susan Melkisethian / CC

Sügis toob sel aastal Ameerika Ühendriikides lisaks jahedamale ilmale ja Halloweenile kaasa ka uued valimised – vahetub kolmandik senatist ja terve esindajatekoda, lisaks toimub suur hulk kohalikke valimisi. On ka aeg. Kahe aastaga, mis möödunud Trumpi valimisest presidendiks, on tuntavalt muutunud riigi kuvand ja sisekliima. Kui lisada sellele globaalne kliimasoojenemine, mille käsitlemises eelmisel nädalal märgatav muutus aset leidis (eitamisest sai tõdemus, et liiga hilja on midagi ette võtta), on need valimised ehk tõesti viimane võimalus midagi muuta.

Mis on ülemkohtuniku roll?

Põhjus, miks parempoolsete poliitiliste huvide esindaja Brett Kavanaugh hoolimata tema määrdunud mainest sellise jõuga ülemkohtusse ametisse suruti, on lihtne. Tutvuste ja toetuste kaudu on just temast voolitud inimene, kelle ülesandeks on suunata ülemkohtu otsustega valimisõigus järjest kitsamale ringkonnale, põlistades seega vabariiklaste ülemvõim kõigis valitsusinstitutsioonides. 

Reedel tuli Põhja-Dakotast järgmine uudis, et põliselanikele, kellele sidepidamiseks on määratud mitte elukohaaadressid, vaid postkastide asukohad, enam hääleõigus ei laiene, sest selleks on seadusega vaja aadressi olemasolu. See on vaid järjekordne näide vildakast valimissüsteemist, mis lasi võimule Trumpi, kuigi too sai konkurendist rohkem kui kahe Eesti suuruse elanikkonna võrra vähem hääli, ning kus just vaesematel elanikel ja vähemustel on aja jooksul hääleõigus vähenenud. Põhjuseks tuuakse valimisregistri puhastust, et eemaldada piirkondadest lahkunud inimesi, tegelikkuses kustutatakse nii mustanahalisi kui ka teisi demokraate toetavaid inimesi.

Kuidas valimisõigust suunatakse?

Leidub osariike, kus pisimagi õigusrikkumise eest kaotavad elanikud valimisõiguse alatiseks ja kuna karistuste edetabelit juhivad samuti vähemused ja vaesemad kihid, on tulemus sama. Alates Dakota Access Pipeline torujuhtme rajamisel toimunud põliselanike vastuseisust suurfirma huvidele on neid näidatud terroristidena, kelle õigusi tuleb vähendada, kuigi enamiku terroriakte panevad siin toime mitte põliselanikud ega immigrandid, vaid valged mehed, koolitulistamistest ja vägistamistest rääkimata.

Muidugi ei ole valimisõiguste piiramine põhiseadusega kooskõlas ja protestihääled kõlavad jätkuvalt. Valimistest novembri algul loodetakse muudatust, kuid kuna vahetumas on vaid osa poliitikuid, ei ole see kerge. Lisaks on juba õhus järgmised autoritaarse režiimi tööriistad ning avalikkusel oli aega vaid esmaspäevani esitada vastuväited planeeritavale protestidele kehtestatavatele piirangutele Washingtoni linnasüdames ja Valge Maja ümbruses.

Millist tulevikku ühendriiklased soovivad?

Riik, mida on peetud demokraatia mõõdupuuks, on praeguseks kaotanud isegi koha ametlikus demokraatiaindeksis ning langenud “mööndustega demokraatia” tasemele. Seda on isegi palju anda režiimile, mis piiril immigrantide lapsed nende vanematest eraldab, ning kuigi kohtusüsteem suutis veel sundida neid kiiresti vanematele tagastama, ei ole osa lastest seni oma vanemaid näinud. Need, kes juba deporteeritud, riskivad üldse lastest ilmajäämisega, kuna seaduslikult on võimalik nad anda lapsendamiseks ühendriikide peredele. Selline tegevus käib aga juba ametlikult ÜRO genotsiidi definitsiooni alla (laste eemaldamine represseeritavalt grupilt, et anda nad kasvatada teisele grupile). Lisaks on presidendil juba uus plaan, mis samuti lapsed vanematest eraldada võib. Vanemateta laste jaoks laiendatakse juba praegu telklaagrit Texases.

Valimisõiguse piiramine, vähemuste tagakiusamine ning puuduv ligipääs sellistele elementaarsetele inimõigustele nagu tervishoid, rääkimata löögist kõigi naiste turvalisusele vägistamissüüdistusega valge mehe eluaegseks ülemkohtunikuks upitamisel, mis lisaks muule endaga ka abordiõiguse ümberlükkamise kaasa tundub toovat, ei ole kindlasti demokraatliku riigi tegu. Valimised näitavad, mida ameeriklased ise soovivad, mis tulevikku oma lastele ja koduplaneedile.

Floridat eelmisel nädalal tabanud orkaan tegi maatasa suure ala, inimestel on puudu veest ja toidust, ning kuna Trump oli oma valitsemisajal tõstnud katastroofitoetuste fondi raha ümber immigrantide vangistamisega tegelenud firmadele, on kannatajateks needsamad inimesed, kes teda seni ehk toetanud. Kui lisada siia süvenev vaesus, tervisekindlustuse kadumine ja ka lihtsalt häbitunne, mida suur osa rahvast oma presidendi ja uue poliitika pärast tunneb, siis lootust muutuseks on.

7
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Sõnastik: ageism ehk vanussurve

Sõna vanussurve (inglise k ageism) märgib vanuselist tõrjumist ehk negatiivseid, eelarvamuslikke stereotüüpseid suhtumisi ja diskrimineerimist vanuse alusel. Vanussurve on kahjulik,…