Kuidas antigender-liikumine Eestis ja Euroopas tegutseb?
Antigender-liikumine on rahvusvaheline võrgustik, mille osaliste hulgas on religioosseid ühendusi, poliitilisi parteisid, kodanikuorganisatsioone, mõttekodasid ja meediaväljaandeid. Eri riikides kasutatakse erinevaid strateegiaid, kuid ühine on vastuseis soolise võrdsuse, LGBT+ õiguste ning seksuaal- ja reproduktiivõiguste edendamisele.
Liikumine ei tegutse üksnes avalike protestide ja kampaaniate kaudu. Selle osalised teevad poliitilist lobitööd, mõjutavad seadusandlust, loovad oma meediakanaleid ning pakuvad näiteks nõustamis- ja koolitusteenuseid. Üks läbivaid võtteid on kujutada soolise võrdsuse ja LGBT+ õigustega seotud algatusi ohuna lastele, perekonnale või ühiskonna põhiväärtustele.
Rahvusvaheline võrgustik ja rahastus
Antigender-liikumine on viimastel aastakümnetel rahvusvaheliselt laienenud ja selle tegevus on muutunud organiseeritumaks. Liikumise rahvusvahelises võrgustumises on olulised olnud ka Ameerika Ühendriikide ja Venemaa organisatsioonid ning rahastajad.
Euroopa Seksuaal- ja Reproduktiivõiguste Parlamendifoorumi (EPF) 2025. aasta raporti „The Next Wave“ järgi pärines aastatel 2019–2023 antigender-algatustega seotud 275 osaliselt kokku 1,18 miljardit USA dollarit rahastust. Raport kirjeldab religioossete ühenduste, konservatiivsete organisatsioonide ja parempopulistlike parteide koostööd ning nende tegevuse üha tihedamat põimumist tavapärase poliitikakujundamisega.
Rahastus ja rahvusvahelised sidemed võimaldavad liikumise osalistel korraldada kampaaniaid, jagada strateegiaid ning kohandada samu sõnumeid eri riikide oludele.
Antigender-liikumine Eestis
Eestis on liikumise üks nähtavamaid organisatsioone Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mille tegevusega on seotud Varro Vooglaid ja Markus Järvi. SAPTK on võtnud avalikult sõna näiteks abieluvõrdsuse, seksuaalhariduse ning soo- ja perepoliitika küsimustes.
Liikumisele iseloomulikku retoorikat leiab ka erakondade poliitilistest seisukohtadest. Näiteks lubas Isamaa oma 2023. aasta Riigikogu valimisprogrammis kaitsta lapsi „agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest“ ning kaitsta lapsevanemate õigust kaasa rääkida lastele antava seksuaalhariduse kohasuse üle. Selline sõnastus seostab seksuaalsuse ja soolise mitmekesisusega seotud teemad laste ohustamisega. Isamaa poliitikutest on sooideoloogia teemal aktiivselt sõna võtnud ka Riina Solman. Antigender-liikumise seisukohti on esindanud ka EKRE poliitikud.
Eestis kasutatakse ka nn mureliku kodaniku strateegiat, kus poliitilist vastuseisu esitletakse tavaliste inimeste mure kaudu laste, perekonna või ühiskonna tuleviku pärast. Sellised kodanikuühendused ei rõhuta tingimata oma religioosseid või poliitilisi seoseid, vaid esinevad ühiskonna põhiväärtuste kaitsjatena. See võimaldab jõuda inimesteni, kes ei pruugi end määratleda religioossete või konservatiivsete liikumiste toetajatena.
Balti riikide kogemus
Sarnaseid poliitilisi vastasseise on esinenud ka Lätis ja Leedus, muu hulgas samast soost paaride õiguste ja perekonna määratluse üle.
Lätis on selle poliitilise suuna üks esindajaid erakond Latvija pirmajā vietā. Näiteks üritati Lätis 2023. aastal vastu võetud partnerlussuhete regulatsiooni peatada rahvahääletusega. Referendumi algatamiseks vajalikku arvu allkirju ei kogutud ning seadusemuudatused jõustusid 2024. aasta juulis.
Leedus kujunes pärast 2020. aastat välja perekonna kaitsmisele keskendunud liikumine, mis mobiliseeris inimesi muu hulgas samast soost paaride õiguste laiendamise vastu.
Balti riikide antigender-liikumised tegutsevad erinevates poliitilistes ja ühiskondlikes tingimustes, kuid on osa laiematest rahvusvahelistest võrgustikest. Need näited näitavad, kuidas rahvusvaheliselt levivad ideed ja kampaaniavõtted kohanduvad kohalike poliitiliste vaidlustega.
Loe lisaks
