Kuidas seista sõnalise rünnaku vastu? Feministi eri

Sõnaline rünnak on infoajastu nähtus, mida ehk kõik internetikasutajad on kogenud. Järjest enam on hakatud sõnaga ründama ka aruteludes väljaspool internetti. Kuidas selliste rünnakutega toime tulla ja neist isegi positiivse emotsiooniga lahkuda?

Women Against Violence Europe (WAVE, Euroopa naiste vägivallavastane võrgustik) on koostanud kokkuvõtliku verbaalse enesekaitse juhendi juhtudeks, mil tekivad vaidlused teemadel, mille eest feministid seisavad. Kokku on korjatud punt levinumaid situatsioone ja antakse juhiseid, kuidas jääda rahulikuks, kuidas antifeministlikule jutule vastu argumenteerida, kuidas kaitsta end sõnalise rünnaku vastu, mille alusel oma käitumist strateegiliselt positsioneerida ning kõige olulisem: mida öelda, kui tahad väidelda. Samuti näidatakse, millal ei ole üldse mõtet diskussiooni laskuda.

Kuidas antifeminismi ära tunda?

Alates 1990. aastatest on antifeminismi ja selle organiseeritud vormide kohta tehtud uuringute arv mitmekordistunud. Uuringutest tulevad välja peamised naiste õiguste ja feminismi vastased normid ja uskumused, mis on tihti omavahel seotud ning mis võimestavad üksteist. Need on järgmised.

Argiseksism ja misogüünia. See väljendub naiste vähesemas väärtustamises, näiteks süsteemselt madalama palga maksmises, naiste meestest erinevas (halvemas) kohtlemises, näiteks diskrimineerimises, naiste stereotüpiseerimises – näiteks meedias või reklaamides ühetaoliselt kujutamises – kõik see raskendab püüdlusi feministlikku diskussiooni arendada. Kusjuures see ei pruugi alati olla teadlik käitumine, vaid ühiskonda juurdunud mõtlemis-käitumisviis.

Feministide saavutuste ignoreerimine ja nende mõju vähendamine. Ajaloos on paljud positiivsed ühiskondlikud muutused, nagu naiste valimisõigus, õigus varale ja haridusele, mis tänapäeval on iseenesestmõistetavad, toimunud just feministide algatusel ja toel. Näeme tihti, et seda ei mäletata või viiteid feminismi saavutustele ignoreeritakse strateegiliselt, eesmärgiga anda märku, et see liikumine on ebaoluline.

Antifeminism kõikvõimalikel elualadel. Vähendatakse ja naeruvääristatakse probleeme, mille eest feministid seisavad. Üks standardseim vastaste argument on, et feministid tahavad ühiskonnas ülemvõimu saavutada ning jätta mehed teisejärguliseks. Teine sama tihti esinev väide on „aga nemad ju ka …“. Näiteks: ka mehed kannatavad, ka naised on agressiivsed jne. Tihti näidatakse feministe agressiivsete, elust frustreeritud ja muude stereotüüpide kaudu. Rinnahoidjapõletaja? It never happened!

Vägivald. Solvangutest ja tänaval järele hüüdmistest vägistamiste ja naistespetsiifiliste sõjakoledusteni – neid nähtusi on kõige lihtsam märgata, sest nad paistavad kõige enam silma.

Kuidas valida strateegiat, et antifeministlikule arvamusele vastu seista?

Feministlikke vaateid jagavad inimesed ei pea olema ööpäev läbi võitlusvalmis. See oleks liiga kurnav ja pikas perspektiivis ei ole see ka mõistlik. Meil on õigus ja võimalus valida, kas ja kuidas oma feministlikku hoiakut väljendada ja sõnumit edastada. Enne arutellu sukeldumist on ka hea hinnata, kas konkreetne aeg ja koht on energia kulutamiseks mõistlik. Näiteks kodusel jõulupeol ei ole maiepärnalikke või laurivahtrelikke arvamustega vehkivate tuttavate-sugulastega debatt mõistlik. Niisiis tuleks kõigis tekkivates vastandumisolukordades valida „võitle või tee vehkat“ – puhtalt enda säästmise nimel. Samuti on see vajalik feminismi elujõuks.

Kui otsustame väljakutsele vastata, teeme seda enamasti selleks, et kellegi hoiakut ümber pöörata. See ei pruugi olla vaidluspartner – tema arusaamu ongi keeruline muuta –, vaid hoopis publik, teised internetikasutajad või ruumisviibijad.

Vali oma võitluseid

Argumenteerimine on dialoogivorm. Kui teine pool sinu seisukohtade minimaalse ärakuulamisega ei nõustu, kasutab verbaalset vägivalda, on patroneeriv, räägib võimupositsioonilt või manipuleerib, pole argumenteerimine võimalik.

Juhendis on peale argumenteerimist puudutavate nõuannete ka ülevaade semantilise enesekaitse võtetest.

Argumentatsioonil saab eristada kolme vormi. Sisemise argumentatsiooni puhul aktsepteerime teise poole põhimõtteid, et neid siis koost lahti võtta. Või alustame (optimistlikult) veenmist positsioonilt, kus arvame, et jagame baasseisukohti, kuid vastasseisja teeb lihtsalt ebatäpseid järeldusi. Näiteks: sa arvad, et see oli mu enda süü, kui tänaval naiselikult riietusin ja seetõttu mind ahistati. Samas sa ütled, et peaksin naiselikumalt riietuma, et mu karjäär edeneks. See, et ma pean naisena valima, kas mind jäetakse tänaval rahule või mu karjäär edeneb, ongi seksismi üks näide.

Välimise argumentatsiooni puhul lükatakse kõik vastaspoole baasarusaamad ümber. Siin me ei arutle, kas me oleme ideoloogiliste arusaamade kontiinumil, vaid väitleme põhimõte-põhimõtte vastu, eesmärgiga selgitada oma arusaamade õiglust. See väitlusvorm võib edu tuua, kui tundub, et sellest võib publik kasu saada. Näiteks: Ma ei nõustu, et minu bioloogia tingib selle, et saan sama töö eest vähem palka kui minu meessoost kolleeg.

Õõnestava argumenteerimisega ei proovi me väita või väidet ümber lükata, vaid näidata, millest antifeministlik ideoloogia koosneb. Võime anda situatsioonile teise vaatenurga või kutsuda teist poolt kriitiliselt reflekteerima. Selle võtte eesmärk ei ole väitluses võitu saavutada, vaid tuua välja antifeministlike arusaamade ebahuvitavus, aegumine ja tüütus, et see saaks ise unustustehõlma vajuda. Näiteks: Oo, sa arvad, et mehed on füüsilistes töödes nii palju paremad. See paneb neid paremasse positsiooni töötamaks näiteks sanitarina, kus peab pidevalt inimesi tõstma või koristajana, mis on väga füüsiline töö.

Rohkem näiteid vaata juhendist.

Sinu valikud, kui ees seisab vaidlus. Klõpsa pildidle, et näha suuremalt. Allikas: VAWE

Pane piirid paika

Üks viis argumentatsiooni edasi viia on panna paika enda isiklikud piirid. Lähtudes sellest, mida me vestluses aktsepteerime või mitte, saab reageerida ja piire seada kolme lause tehnikaga.

Esimene lause kirjeldab tegevust, mis sind häirib. Teine lause kirjeldab tundeid, mis sind sellega seoses valdavad. Kolmas lause kirjeldab, kuidas sooviksid, et ta võiks käituda

Näiteks: “Sa ei kuula ühtegi mu argumenti. Ma ei näe, et sind huvitab, mida räägin. Kui sa kuulata ei soovi, siis parem lõpetame selle vestluse.”

Või

“Sa süüdistad mind asjades, mida ma mitte kunagi pole öelnud. See häirib mind väga. Püsime teemas ehk täpsemalt …”

Rohkem võtteid ja näiteid vaata juhendist.

Mis edasi?

Pärast debati lõppu võid leida end juhtunut analüüsimas. Patsuta endale õlale, asuta end debatist välja laadima, et taastada debatieelne olek. Hea on silmas pidada, et see vaidlus oli vaid üks episood sinu elust. Ära lase sellel endale liiga suurt mõju avaldada.

Kui soovid oma argumenteerimisoskust lihvida, on hea iga debati järel teha kogetust kokkuvõte. Tark on keskenduda sellele, mis töötas ja see enda jaoks üles kirjutada, et järgmistel kordadel oleks lihtsam rünnakuid vastu võtta.

Selle asemel, et end süüdi tunda, et jätsid ühe või teise võtte kasutamata, mõtle sellele, mida õnnestus ära teha. Kas suutsid olukorra määratleda kui antifeministliku rünnaku? Kas olid võimeline rahulikuks jääma? Kas sul õnnestus analüüsida, millist strateegiat oleks tark kasutada? Kõik need sammud on vajalikud, sest meistriks saab vaid harjutades. Võib juhtuda, et su sõnavalik polnud parim, aga juba see, et põhilisi strateegiaid valdad, aitab paremaks saada. Varsti võib juhtuda, et isegi naudid argumenteerimist.