Maanaised, meedia ja #MeToo ÜROs
12.–23. märts toimus New Yorgis suurim naiste õiguste teemaline ÜRO kohtumine, kus lisaks ÜRO liikmesriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele osales ka enam kui 4300 vabaühenduste esindajat. Esimest korda oli ÜRO peakorteris kohal ka Feministeerium.
Naiste staatuse komisjon CSW on ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) alakomisjon, mis koguneb kord aastas. 2018. aasta põhiteemaks oli maapiirkonnas elavate naiste ja tütarlaste õigused ning kõrvalteemaks naised ja meedia. Paralleelselt komisjoni istungiga toimus mitusada kõrvalüritust – seminarid, kohtumised ja paneeldiskussioonid – mis olid istungi teemadega rohkem või vähem seotud, kuid mille keskmes olid naiste õigused. Korraldajateks olid riigid, vabaühendused või ÜRO allorganisatsioonid, kes soovisid lähemalt käsitleda mingit tahku naiste õiguste valdkonnast. Käesoleva aasta üritused möödusid üldjoontes #MeToo revolutsiooni tähe all ja päris huvitav oli näha, millist mõju #MeToo on avaldanud maailma erinevates nurkades.
Maal elavate naiste probleemid
Kui ÜRO raames suunatakse valgus tavaliselt kõige probleemsematele teemadele, seekord siis nendele naistele ja tütarlastele, kes elavad maapiirkondades sügavas vaesuses ning kellel on halb või olematu ligipääs haridusele, tööle, arstiabile, puhtale joogiveele, infrastruktuurile ja õiguse mõistmisele ning kes sageli kannatavad lähisuhtevägivalla all, siis jätkus ruumi ka nende probleemide arutamiseks, mida linnastumine arenenud riikides kaasa on toonud. Inimesed kolivad linnadesse, sest maapiirkondades napib häid võimalusi hariduseks, tööks ja eneseteostuseks ning suuremad minejad on just naised ja noored. Nii on Põhjamaades mahajääjateks mehed ja vanemaealised, mis omakorda paneb sotsiaalsüsteemid – ning hoolekandesektoris töötavad naised – surve alla. Samuti mõjutab naisi ja lapsi negatiivselt sünnitushaiglate sulgemine ja pikemad vahemaad arstiabini. Tuleb vist ka Eestis tuttav ette? Teisest küljest leiavad aga rohkem kui pooled naistest Põhjamaades ja Eestis, et maapiirkonnas on head võimalused alustada oma ettevõtlusega. Seda positiivset trendi mainis oma kõnes ka Eesti delegatsiooni juhtinud kultuuriminister Indrek Saar.
Naised ja meedia
UN Women andmete kohaselt on ainult üks inimene neljast, kellest uudistes räägitakse, naine. Meediatööstuse juhtidest on 27% naised ja 73% mehed. 9% lugudest kajastavad soolist (eba)võrdsust ning ainult 4% lugudest astuvad kuidagi sooliste stereotüüpide vastu. Ühe populaarseima meediateemalise kõrvalürituse korraldasid briti väljaanne The Guardian, UN Women ja Norra valitsus, kus läbivaks teemaks oli #MeToo ning mida see meedias töötavatele naistele tähendanud on. Fatemah Farag, Women in News Lähis-Ida direktor nentis, et Lähis-Ida naissoost ajakirjanikel on väga raske rääkida oma kogemustest seksuaalse ahistamise ja misogüüniaga, sest rääkimisel on tõsised tagajärjed naiste perekondadele, lastele ja isegi abieludele. Kõige keerulisemasse positsiooni on sattunud naised, kes on süüdistanud “häid mehi”, see tähendab mehi, kes on seni olnud tuntud kui naiste toetajad. Keegi lihtsalt ei taha nende kohta halbu lugusid kuulda. Pamela Sittoni, ajakirja East African toimetaja, rääkis, kuidas ta enne #MeToo lainet arvas, et seksuaalne ahistamine ja diskrimineerimine on peamiselt Aafrika naiste probleem: “Me ei arvanud, et see nii laialt levinud on. See oli meile üsna silmiavav.”
Eesti ja CSW
Eesti hoiab praegu naiste staatuse komisjonis kõrget profiili, olles kuni 2021. aastani komisjoni liige. Käesoleval istungil korraldas Eesti kaks kõrvalüritust. “Women in the Digital World” oli korraldatud koos Euroopa Liidu eesistujate troikaga ning keskendus naistele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööstuses. “Ending Violence Against Women – Opportunities and Challenges of ICT” oli kõrgetasemeline paneel, kus arutleti võimaluste üle, kuidas infotehnoloogiliste lahenduste abil ennetada ja vähendada naistevastast vägivalda.
Kokku toimus ÜROs kahe nädala jooksul umbes 280 kõrvalüritust, mida organiseerisid liikmesriigid ja ÜRO allorganisatsioonid. Neile lisandus veel umbes 440 soolise võrdõiguslikkuse teemalist üritust New Yorgis. Eestist osalesid lisaks valitsuse delegatsioonile mitu vabaühendust, näiteks Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti NATO Ühing ja teised. Feministeeriumi sõitu toetas UN Women.