Miks mitte karta Virginia Woolfi

Virginia Woolfi „Oma tuba“ on kahtlemata üks neist tekstidest, mis ei vanane. Loomingu Raamatukogu on avaldanud raamatu uue trüki Malle Talveti tõlkes. Teost esitletakse neljapäeval, 14. oktoobril raamatupoes Puänt. Raamatu eessõna on kirjutanud kirjandusteadlane ja kriitik Eret Talviste, kes räägib Virginia Woolfi elust, kogemustest ja materiaalsetest tingimustest, mis teda ümbritsesid ehk sellest, kuidas ja mis kontekstis Woolfi looming sündis. Eessõna on nüüd loetav ka Feministeeriumist.

„Sest mina usun, et kui me elame veel umbes ühe sajandi – ma räägin üldisest, reaalsest elust, mitte väikestest eraldi eludest, mida me indiviididena elame – ja meil on viissada naela aastas ja oma tuba, kui meil on vabaduse harjumus ja julgus kirjutada täpselt seda, mida mõtleme; kui me veidike pääseme ühisest elutoast ja näeme inimolendeid mitte alati nende suhetes üksteisega, vaid suhetes reaalsusega, ja ka taevast ja puid ja mida tahes nende endina; kui me vaatame mööda Miltoni kollist, sest ükski inimolend ei tohi meie väljavaadet varjutada; kui me vaatame tõele näkku – sest on ju tõsi, et pole ühtki käsivart, mille külge klammerduda, vaid me oleme üksi ja suhtleme reaalsuse maailmaga, mitte ainult meeste ja naiste maailmaga – siis tekib võimalus, et see surnud luuletaja, kes oli Shakespeare’i õde, riietub kehasse, mille ta nii tihti on seljast heitnud.“