Kuhu võiks viia entusiastlik jah? Seaduste mõjust soolisusele ja seksuaalsusele 05.04.2023 Rebeka Põldsam, Aet Kuusik Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.
Feminism ja kristlus 23.12.2022 Anne Kull Mõningaid kristlasi – sõltumata soost – häirib sõna feminism, sest tal pole aimugi, mida feministliku töö käigus ka tema jaoks on ära tehtud.
Töötavad naised vaatamas naisi töötamas 22.12.2022 Magdaleena Maasik Seksitöö kujutamine muutus eriti populaarseks teemaks just Weimari vabariigi aegsel Saksamaal.
Sirtsu lugu. Mälestusi 1990ndate lesbikogukonnast 08.06.2022 Brigitta Davidjants Ta ütles mulle: “Kuule, niisugune koht on, kus naised saavad kokku. Lähme ka!” See oli siin vanalinnas, äkki 1990. aastal Laia tänava Krabi baaris.
Seksikaubandus, erootika ja pornograafia Tallinna ajaloos 11.05.2022 Aet Kuusik Seksitöö on üks neist teemadest, millesse feministid suhtuvad vastandlike seisukohtadega ja ägedalt vaieldes juba sõnakasutuse tasemel.
Näitus „Orhideliirium. Isu külluse järele“ Veneetsias. Kristina Normani kaine pilk koloniaalajaloole 18.04.2022 Brigit Arop Naiste kogemuste puhul huvitab mind eneseteostuse teema: kuidas taolises füüsiliselt ja vaimselt keerulises olukorras leiavad hooldajad viise eneseteostuseks, aga ka kuidas kasutavad Ida-Euroopa naisi palganud itaalannad oma vaba aega, kui nad enam ise oma lähedase eest hoolitsema ei pea.Taime kujutis valgel taustal kannab endas valge Euroopa teadlase pilku, mis proovib kõike korrastada, klassifitseerida ja allutada enda teaduse süsteemile.
Miks mitte karta Virginia Woolfi 13.10.2021 Eret Talviste Woolf ütleb, et Shakespeare’i õde ei saa kehastuda, kui meie omalt poolt selleks kollektiivselt tööd ei tee.
Taevani ja surmani 21.12.2019 Vahur Aabrams Mõlemad varateismelised, üks Amsterdamis, teine Tallinnas, kasutavad oma seisundi kirjeldamiseks ühte ja sama Goethe tsitaati – kahte rida hingesegaduses Klärcheni ehk Klaarakese laulust ajalootragöödia "Egmont" (1788) kolmandas vaatuses.