Milleks eelnõu 107 OE? Kuus lugemissoovitust

Marianne Mikko andis riigikogule üle 53 saadiku allkirja kandva otsuse eelnõu, mille alusel moodustab parlament oma probleemkomisjoni ühiskonnas levinud soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks. Eelmisel esmaspäeval tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku võtta eelnõu 107 OE 10. novembril toimuva täiskogu istungi päevakorda. Mida eelnõu taotleb ja miks see tähtis on?

Pea vastu, väike lugemisharjutus ei tee paha.

Eelnõu seletuskirja järgi on komisjoni ülesanneteks uurida riikliku poliitika põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Täpsemalt tahetakse analüüsida eelmainitud dokumentide rahaliste ressursside planeerimist, koostada seaduseelnõusid ja teha vajadusel muudatusettepanekuid. Muuhulgas tahetakse välja töötada soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seadusemuudatused. Lõpuks tahetakse hinnata läbiviidavate tegevuste mõju ning nende jätkusuutlikkust.

Meie toetame probleemkomisjoni loomist. Järgnevalt mõned lugemissoovitused neile, kes kahtlevad komisjoni loomise vajalikkuses.

  1. Anna-Maria Penu “8.märts: siin me oleme, iga aasta uuesti”. Ebavõrdne kohtlemine pole pseudoprobleem, aga juttu on paljuks läinud. Tegusid on vaja. Seda 107 OE taotlebki.
  2. Anna-Maria Penu “Numbrid, objektiivsed tõed ja ründav krokodill“. Naistevastase vägivalla teadvustamisel loeb (kahjuks) eeskujuna meeste sõna tihti rohkem kui naiste sõna. Saadik, kasuta oma privileegi!
  3. Eva Ladva “Viis põhjust maksta naistele korralikku palka”. Statistikaameti andmete arvutustele põhinedes selgub, et 10 aastaga on naised (ja riik) palgalõhe tõttu ilma jäänud 5,4 miljardist eurost. No comments.
  4. Feministeerium “Palgalõhet pole mõtet lahata ühest küljest”. Sinisilmselt võiks ju arvata, et vähemalt otsest diskrimineerimist ometi Eestis ei toimu. Eesti Statistikaameti analüüs aga näitab midagi muud – kui vaadata naiste ja meeste palka ameti järgi, on erinevus sama suur kui üldise palgalõhe puhul.
  5. Merle Pajus “Kodutööde hind tööturul”. Eristav suhtumine algab kodust: üks nüanss, mis iseloomustab palgalõhet, on kodu ja lastega seotud toimingute soopõhine jaotus.
  6. Anna-Maria Penu “Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis. I osa” ja “Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis. Lahendused. II osa” Olukord on traagiline ja olemasolev statistika vaid jäämäe tipp, kuid sellele on lahendusi. Puudu on poliitiline tahe ja reaalsed teod.

Jaga seda artiklit mõne hingele lähemal või kaugemal oleva saadikuga. Saadikute kontaktid leiad siit, eelnõu algajate nimed siit.

TULE RIIGIKOGUSSE!

Kui Sul on huvi jälgida 10. novembril esimese lugemise arutelu Riigikogu külaliste rõdult koos meiega, siis kirjuta meile 9. novembrini meiliaadressil info@feministeerium.ee (palume lisada meilile oma täisnime, et riigikogu saali pääseda). Säravad ja tähelepanelikud silmad pakuvad eelnõu algatajatele tuge ning salašovinistidest saadikutele korralekutsuvat närvikõdi. Kohtade arv on piiratud!