Naiste õrnad ametid

Mind on tööl korduvalt löödud. Nii käe kui ka jalaga. On ka hammustatud ja salk juukseid välja rebitud. Minu kolleegidel on riideid katki tõmmatud, neid on löödud ja kägistatud. Üks neist oli pärast rünnakut pea aasta töövõimetuslehel ja enam tööle ei naasnudki. Teen klassikalist naistetööd. Minu tööd ei peeta avalikkuse silmis ohtlikuks. Raskeks ja alatasustatuks küll, aga mitte ohtlikuks.

Kui mõtleme vägivallaohuga ametitele, meenuvad esmajoones politseinikud, vangivalvurid ja turvatöötajad. Õed ja sotsiaaltöötajad tõenäoliselt pähe ei tule.

Euroopa Liidu töötervishoiustatistika andmetel on viimase aasta jooksul kaastöötaja põhjustatud vägivalda kogenud 1,9% naistest ja 1,2% meestest. Kellegi teise (kliendi, õpilase jne) põhjustatud vägivalda töökohal on kogenud 4,5% naistest ja 3,5% meestest. Selgelt kõige enam on ohustatud tervishoiu- ja sotsiaaltöövaldkonnad, kus on oht enam kui kolm korda üle keskmise.

Vägivald tööl, mille on toime pannud töökaaslased ja vägivald tööl, mille on toime pannud teised. Allikas: Eurostat

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmete kohaselt on suur risk vägivalda kogeda õdedel ja teistel tervishoiutöötajatel, taksojuhtidel, bussijuhtidel, kliendi kodus remonditöid tegevatel töötajatel, teenindajatel, kassapidajatel, turvatöötajatel, käskjalgadel, politseiametnikel, parkimisinspektoritel, vangivalvuritel, sotsiaaltöötajatel ning sotsiaalmajade töötajatel.

Nimetatud ametites töötab väga palju naisi. Suurima vägivallariskiga amet on õde ja sel ametikohal töötavad peaaegu ainult just naised. Naised on keskmiselt füüsiliselt nõrgemad ja väiksemat kasvu ning seetõttu on neil raskem end vägivalla eest kaitsta. Lisaks on enamik neist ametitest väikese töötasuga. Palgad.ee andmeil on kõigi nimetatud ametite keskmised palgad alla Eesti keskmise.

Vägivald mõjutab lisaks füüsilisele tervisele ka vaimset tervist ning mõjub laastavalt töömotivatsioonile. Lisaks otseselt rünnaku ohvriks langenud inimesele on mõjutatud ka kolleegid tema ümber.

Vägivalla ohvriks sattumine ei kajasta töötaja professionaalsust ega tema töö kvaliteeti. Minul ja mu kolleegidel on kõigil kõrgharidus, osal neist mitu kõrgharidust. Enamikul on pikaajaline töökogemus ja nad on end mitmekülgselt koolitanud ka pärast õpinguid. Tegemist on tõeliste spetsialistidega. Palk jääb selles ohtlikus ja paljunõudvas ametis aga alla mediaanpalga. Tegemist on sotsiaalsfääriga. Nõudmised on kõrged, palgad väikesed.

Kas poleks aeg hakata naiste töödest ausalt rääkima ning ehk kunagi nende tööde eest ka väärilist palka maksma?

Autori nimi on toimetusele teada.