Naistele oma Peeter Oja!
ENUTi konverentsil “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine − 20 aastat” läks jutt pehmele teemale − naised ja huumor − ehk kas tõesti ei mõista naised nalja? Miks meil on naljamehi, aga ei ole õigeid naljanaisi. Naljamehi võetakse väga tõsiselt. Naljamehed on arvamusliidrid ja pealegi naiste poolt ihaldatud mehed. Kes seda ei tahaks!
Naljameeste rohkusest räägivad andmedki. Kahe aasta taguse seisuga oli 84 protsenti Wikipedias märgitud kutselistest meelelahutajatest mehed. Ega Eestiski ole olukord teistsugune. Kuidas tõlgendada naiste vähesust? Kas äkki on tegemist loomuliku olukorra peegeldusega, ehk naistel puudub naljategemise võimekus.
Mis on huumor?
Sigmund Freudi järgi kujutab naljategemine kõige küpsemat ego kaitsemehhanismi. Naljaviskamine aitab probleemidega (näiliselt) toime tulla. Meeste naljateemad räägivad meeste probleemidest. Ja mitte ainult! Evolutsioonipsühholoogid väidavad, et huumorimeel on intelligentsuse ja heade geenide märk. Meeste nali tõmbab naisi ligi, et saada tublisid järglasi. Naiste naljad aga ei ahvatle mehi, kuna võivad neid riivata.
Asi on selles, et naljaviskamine on võimu instrument. Nii väidab Rod A. Martin, tähtsaim naljauurija raamatus “Psychology of humour: an integrative approach” (2007). Rahvast naerutades hakkad neid kontrollima. Seda teavad hästi poliitikud, eriti läänepoolsed. Rahvas tuleb naerma panna, et su mõtted kohale jõuaksid ja need omaks võetaks. Järeldan, et meeste naljategemine on osa patriarhaarsest ühiskonnast ning hegemoonilisest maskuliinsusest. Viimast demonstreeris hästi ühes “Ringvaate” saates Peeter Oja ise. Jutt oli tema uuest stand-upist, passiivseks fooniks olid kaks daami, Piret Krumm ja Katariina Tamm, kes on samuti comedians.
Peetri käitumine vastas machostandardile. Naiste suhtes oli ta dotseeriv, leebe, isegi isalik. Kui temalt küsiti etenduse sisu kohta, jättis ta vastamata. Mees teeb seda, mis pähe tuleb, loov isik on ettearvamatu. Macholiku kujundi kõrvale sobis hästi reklaamiklipp, kus Peeter Oja kui superman, jalad laiali, oli kahe raudteevaguni vahel.
Kahtlemata on tegemist mõjuvõimsa arvamusliidriga, kes on end kehtestanud just tänu naljaviskamisele. Jääb oodata, millal saabuvad naljanaised, kellest saavad ühiskonna liidrid. Naljategemine viib võimu juurde. Naljanaised võiksid vabalt konkureerida naljameestega. Heaks eeskujuks on naiskunstnikud, keda on täna arvukalt ja kes on mõjukamad kui meeskunstnikud. 19. sajandist ei tea ma ühtegi naiskunstnikku. Ei ole kaugel aeg, kus naiskunstnik saab taas Eesti Kunstnike Liidu etteotsa.
Toimetas Brigitta Davidjants.
