Kui meenutan oma nõukogudejärgset murdeiga, meenuvad mulle vabaõhukontserdid – unustusse vajunud punkbändid Pirital, Viru tänaval Vennaskond, lollide mäel Psychoterror.
Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla.
Hetkel Eesti kinodeski linastuv dokumentaalfilm “Rocco” on ühtaegu paeluv ja häiriv vaatamine, sest kvaliteetkino ei urgitse just liiga tihti pornostaaride hingeelus.
Kuidas tegeleda rahvaloominguga, ilma et see jääks rabelema konservatiivsusesse ja vabastaks enda ka sellega seotud eelarvamustest, näiteks sellestsamast konservatiivsusest?
“Ma käisin selle Florianiga lõpuks deidil ära,” rääkis mulle sõbranna Julieta.
Maailmas on väga palju häid mehi, kellest saavad kunagi suurepärased isad.