Eesti meedia kullafond

Naistepäeva peategelased on Eesti meedias lilled ja neid kinkivad mehed. Aga kus on naiste õigused, saavutused ja päriselt olulised teemad?

Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.

Postimees on viimastel nädalatel vorpinud arvamuslugusid mis käsitlevad „homoabielu“ või „soovahetust“ energiaga, mis paneb lihtsalt kadestama.

Kiire pildianalüüs sellest, kuidas Eesti meedia naisi ja mehi esitab ning soolisi norme hoiab ja toodab.

Taolistele lahmivatele hinnangutele reageerimine, olgu need ilmunud anonüümselt lehesabades, sotsiaalmeedias või mujal oma nime all, tundub paljudele naiivne ja üliemotsionaalne. Sellised kommentaarid ja arvamused on naiste suhtes norm, mitte erandite jada.

Miks väitlus sotsiaalteadustesse kuuluva sotsiaalse konstruktsionismi mõiste ümber Eesti ajakirjanduses¹ üldse lahti läks?

Pärast seda, kui mu CD-mängija katki läks, kuulan ma muusikat raadiost.

Heidame pilgu artiklitele, mis mullu kõige rohkem lugejaid kogusid.

Mäletan selgelt aastat, mil Erki Nool sai olümpiakulla.

Ausalt öeldes tahaks nüüd need ahistamisjutud ära lõpetada.

Kutsume kõiki lugejaid täitma oma kodanikukohust ja panustama, et leida eelmise aasta parim šovinist.

Meenutame artikleid, mis tänavu kõige enam hinge läksid. Nii meile endile kui ka meie lugejaile.