naised poliitikas

Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.

Kohalike valimistega tulid küll Türgi poliitikasse uued tuuled, kuid paraku mitte naised. Türgi poliitika on jätkuvalt meesteklubi.

Riigikokku sai rekordarv naisi, mitmed naised tegid ülikõva tulemuse ja valijad ütlesid, mida nad arvavad EKREIKEst. Kokkuvõte valimistulemustest.

Inimõiguste aktivist Maari Põim küsib valimiste eel, kas ja kui palju paistavad konservatiivsete populistlike erakondade platvormidel naiste hääled ja milline on nende kaal.

Eveliis Padar kirjutab Sanna Marini tantsuvideost, et pidutsemine on inimlik, tants on eneseväljenduse viis, ja häbistamine on naiste kontrollimise vorm. 

Pärast Barack Obamat tuli Donald Trump. Pärast Theresa Mayd tuli Boris Johnson. Ja pärast Kaja Kallast tuleb …?

Kuna kohalikud valimised on selleks korraks läbi, vaatas Feministeerium, kuidas naistel ja mittebinaarsetel kandidaatidel läks.

Koalitsioonileppest loen välja küll teatud sooteadlikkust, aga mitte sootundlikkust.

Uues valitsuses on rekordarv naisi, mis on oluline samm edasi, kuna eelmises oli ametisse astudes naistest tunduvalt rohkem Jürisid ja Marte.

Maris Hellrand ja Pille Tsopp kirjutavad, et naistel on aeg naasta riigielu kujundamise juurde.

Jaanuaris vaatame ise ja kutsume teidki lootusrikkamalt tulevikku vaatama. Eesti saab esimest korda oma ajaloos naissoost peaministri ja meie tähistame oma kuuendat sünnipäeva.

Merike Kaunissaare vaatas saja Tartu mõjuka edetabelit ja leidis sealt ainult 13 naist. Naised näivad ka Tartus olemas olevat, kuid mehed näivad nende mõju üpris kasinalt hindavat.