naised

Lähen poodi. Minu ees järjekorras seisab mees.

Feministlikus kõnes kuuleb tihti tõdemust, et patriarhaalsed struktuurid tuleks murda.

Veebruar on LGBT+ ajalookuu. Sel puhul kogusime kokku seitsme eri põlvkonna naise lood sellest, kuidas nad avastasid, et armastavad naisi.

Nii näebki suur osa Eesti inimestest, et ahistamisest rääkimine on nõiajaht. Valge mehe tagakiusamine.

Mäletan selgelt aastat, mil Erki Nool sai olümpiakulla.

Mu voodi kõrval on üks korv, kuhu mul on halb komme loopida igasugu prahti – katkiseid kõrvarõngaid, kooliaegseid keeletundide konspekte, auklikke sokke… Eeldusel, et ühel õhtul kougin kraami välja, parandan ära kõrvarõngad, kordan üle uued sõnad ja nõelun sokid.

Minu selle aastane sügis on olnud täis kurbi, nukraid ja lausa traagilisi lahkuminekuid.

Kuidas Soome naistel tööl läheb ja milliseid takistusi nad kogevad? Nendel ja muudel teemadel rääkisime Soome Kaubanduskoja asedirektori Leena Linnainmaaga.

NB! Lugu täiendatud Eesti Ämmaemandate Ühingu kommentaariga!

Mondo peamine sihtrühm arenguriikides on naised ja tüdrukud. Kas naiste haridus ja tervis on tähtsam kui meeste oma ja miks peaks abi just neile pakkuma?

Halvasti tuntakse end küllap ka sellepärast, et nähakse, kui paljud (naissoost) sõbrad, tuttavad, sugulased, kamraadid on pidanud üle elama midagi, millest tavaliselt ei räägita.

Mind ei üllatanud, et #Metoo kampaania iga mu sõbranna seinalt vastu vaatas.