naised

Feministeerium kohtus Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi juhi Virginija Langbakkiga ja uuris, millised on Euroopa trendid ja kuidas Eestil läheb.

Minuga juhtus hiljuti üks piinlik lugu. Nimelt jäin ma vahele valetamisega.

Kersti Kaljulaid rääkis kuidas tema korporatsioonikaaslased pidid 100 aastat tagasi esialgu ratsapiitsaga kaitsma oma värve meeskorporantide mõnituste eest

Ühel hommikul istusime naistega Parpetsi tänava nurgal kohvikus ja sõime pannkooke.

Hanna oli just mingi tüübiga tuttavaks saanud.

Kui meenutan oma nõukogudejärgset murdeiga, meenuvad mulle vabaõhukontserdid – unustusse vajunud punkbändid Pirital, Viru tänaval Vennaskond, lollide mäel Psychoterror.

Rebeka jõuab koju. Keerab ukse lukust lahti ja põrkab pimedas koridoris kokku emaga.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring kinnitab, et teadlikkus diskrimineerimisest on paranenud, kuid hangete süsteem raskendab täpsete teadmiste kogumist.

Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla.

8. märtsil räägime palju kuulsatest naistest ja naiste õigustest.

Kui avaliku raha eest tehtav kultuur kaotab veel publikut, ei võida kaotatut tagasi, siis jäävadki alles onu Heinod, vägivaldurid ja tädi Maalid, kes heituvad ja hakkavad valima igasugu jubedaid populiste, kes viimsegi kultuuri ära hävitavad, mis ometi ei käi meie progressiivse digi-Eestiga kokku.

Me streigime koos sinuga kui naised, kes esindavad 99 protsenti. Kui emad, kui abikaasad, kui õed, kui tütred ja kõigi jaoks kaasavama kestlikuma tuleviku liidrid: sellise, kus tähelepanuväärsed tehnoloogilised võimalused aitavad meil levitada arukust ja koostööd kiiremini ja kaugemale kui ebatõde ja viha.