palgalõhe

Kunagi sotsiaalministeeriumis töötades võtsin vastu üksjagu telefonikõnesid murelikelt kodanikelt. Neid oli igasuguseid, aga meelde on jäänud need imelikud. Näiteks mees, kes helistas ja pahandas, et raadios soolisest palgalõhest rääkisin, sest teda “ei ole kunagi diskrimineeritud”.

Mai alguses sai tervise- ja tööministriks Riina Sikkut. Feministeerium rääkis uue ministriga tema eesmärkidest ning sellest, millised seadusemuudatused on tulemas. Uurisime ka, miks erasektor soolise palgalõhe järelvalvest välja jäeti, ja saime teada, milline elukogemus ministri veel suuremaks feministiks muutis.

Naiste ja meeste vahelise võrdsuse küsimus hakkas mind vaevama alles hiljuti.

Ebavõrdne palk võrdse töö eest on võimalik üksnes seni, kuni palganumbrid on hästi hoitud saladus.

Hea Kodanik küsis Feministeeriumilt ÜRO kestliku arengu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi kohta: kuidas hetkeseisu Eestis ja Eesti perspektiivist hindate? Mis on hästi, mis halvasti? Mida tuleks teha, et aastaks 2030 kõik korras oleks? Kuidas saavad vabaühendused panustada? Vastas Kadi Viik.

Palgalõhe vastu!plaani osalised esitasid valitsusele kolm mõtet, kuidas veelgi kiirendada perehüvitiste seaduse muutmisel seatud eesmärkide saavutamist.

Mind on tööl korduvalt löödud. Nii käe kui jalaga. On ka hammustatud ja salk juukseid välja rebitud.

Eestimaa naisliikumise traditsioon on tugev ja meil on jõudu, et ühiselt naiste õiguste eest seista ja kõikide (!) naiste olukorda järk-järgult parandada

Olukord, kus mehi ja naisi samaväärse töö eest võrdselt ei tasustata ei ole kujunenud välja juhuslikult, kirjutab Maari Põim.

Palgalõhega on Eestis põhjalikult tegelenud Statistikaamet, Sotsiaalministeerium ja Praxis. Esitasime neile ühe küsimuse: kas Abdul Turayl on õigus?

Mul ei ole õde. Mulle on öeldud, et see on ehk põhjus, miks ma naisi ei mõista.

Aavik sukeldub sügavale bioloogiasse ja kurdab, et propagandaga üritatakse naistest mehi ja meestest naisi teha ning inimeste tegelikke soove oma valikute tegemisel ei arvestata.