Armastuse ja julgusega normatiivide vastu
Räägitakse, et fotograafia suudab näha inimese hinge. Anna-Stina Treumund näitab, kuidas fotograafia abil kadunud hingi taasluua.
Vajan kindlat kohta ja tähtaega. Intervjuu Anna-Stina Treumundiga
Olla naine postsovetlikus riigis on juba piisav katsumus. Mõte, et naised on inimesed, kel on oma arvamus, on võõras.
Guugeldades võib kergesti leida kümneid elustiili- ja naistelehtede lugusid, kuidas ehtsat pornot leida ja eetiliselt tarbida.
Anna-Stina Treumundi praktika lesbi-, queer- ja feministliku poliitika kontekstis
LGBT-liikumise ajalugudele keskendunud kirjutistes rõhutatakse küll lesbiliikumise eesrindlikku rolli, tuues näiteks välja, et esimene seksuaalvähemusorganisatsioon oli 1990. aastal loodud Eesti Lesbiliit, ent ei kõnetata lesbiliikumise kokkupuutepunkte feminismiga.[1] Feminismi arenguid kaardistavates kirjutistes taandub seevastu tagaplaanile lesbiline subjektsus.
Pärlikee on päris … hetero
Moodsal ajal pole meeste kehal kantavad ehted enam kuigi levinud ja meeste keha ehtimine on üpris piiratud. Meil on mansetinööbid, lipsunõelad, rinnamärgid, ja sõltuvalt põlvkonnast või päritolust, kannavad mõned mehed ka kõrvarõngaid, mõni kannab sõrmust või lausa väikese sõrme sõrmused.
Lai ja sügav Soome laht. Ülestähendusi pride’i marsilt
Nii aktivistide kui ka tavapubliku seas leidub neid, kes ei poolda rongkäiguformaati selle nõukogudeaja konnotatsioonide tõttu. On ka neid, kes leiavad, et pride’i paraadil pole ajaloolisi seoseid Eestiga ja taoline võõrkeha tekitab rohkem konflikti kui mõistmist.
Poliitilise üksinduse ravi
Kohtumisele osalejaid kutsudes olime teadlikud, et füüsiline lähedus ei tingi kohe võrreldavaid sotsiaalseid ning ajaloolisi olusid.
Tuhkatriinu ja Prints, queer as fudge, 10 aastat hiljem.