Tahtsime Veenust, saime Marsi

Naiste marss. Foto Jan Vutt

Kaks aastat tagasi toimus Tallinnas esimene naiste marss, kus Riigikogu valimiste eel nõudsid ligi 1000 osalejat naistele suuremat poliitilist esindatust. 

Tallinna marss oli osa suuremast rahvusvahelisest liikumisest, mis sai alguse USA suurima naiste meeleavaldusega 2017 peale Donald Trumpi presidendiks saamist. Täna saame öelda, et see tume ajastu on lõppemas nii USAs kui ka Eestis.

Valimistulemused 2019 näitasid, et tõesti naistele antud häälte osakaal võrreldes eelmiste valimistega kasvas. Riigikokku kandideerijate hulgas oli ligi kolmandik naisi, valitud saadikute hulgas 28, mis on rohkem kui senine rekord 23,8%. Kaja Kallas võitis valimised võimsalt 20 072 häälega – üle kahe korra rohkem kui samas ringkonnas kandideerinud peaminister Jüri Ratas. Valimisööl tundus, et vähemalt naiste esindatuse poolest on asjad liikumas õiges suunas. 

Üks öö ja üks SMS hiljem oli aga selge, et „issidel“ olid oma plaanid. Kuigi valijad olid saatnud ennast esindama rohkem naisi kui kunagi varem, otsustas Jüri Ratas teha “mehise” koalitsiooni. Järgnevad 22 kuud viisid Eesti täiskäigul tagasi paljudes valdkondades, eriti valusalt aga naiste õigusi puudutavas.

Ootuspäraselt võeti valitsusse naisministreid rekordiliselt vähem kui juba aastaid tavaks ning needki paraku vaid häbistasid naispoliitikuid kas oma ebapädevuse või eetilise kompassi puudumisega. Rahvastikuminister keskendus vähemuste kiusamisele ja väärtustas naise rolli vaid emaduse teostajana. Mailis Reps näitas oma vabakäelise riigi vara kasutamisega pereelu korraldamisel eetilist tuimust ja alandas ühtlasi tavalisi üksikemasid, kes peavad ise laste toitmise ja harimisega hakkama saama. Ajutise IT-ministri isikus said kokku puudulikud teadmised ja valelikkus. EKRE ridades 373 valija häält saanud mõjukas Martin Helme nõunik Kersti Kracht kindlasti samuti poliitilise esindatuse inspiratsiooniallikaks ei sobi.

Oma olulisima valimislubadusena surus EKRE kiiresti läbi alkoholiaktsiisi langetamise. Selle tagajärjed perevägivalla ja alkoholist tingitud surmade arvu kasvu näol on juba käes. Otsest seost odavama alkoholi ja suureneva kuritegevuse vahel ei ole veel kuskil õnnestunud vältida, pooled vägivallakuritegudest Eestis on seotud perevägivallaga.

Hoolimata professionaalide aastakümnete pikkuse töö edust, mille tulemusel on abortide arv Eestis 25 aastaga vähenenud 7 korda, tõsteti ootamatult lauale abordi rahastamise ja võimaliku keelustamise teema. Äkki tundsid isegi igapäevased Vikerraadio helistajad, peamiselt 70+ vanuses mehed, vajadust abordi teemal valjuhäälselt sõna võtta ja otsustada 20-aastaste naiste kehade üle. Usuleigetele eestlastele oli kirgede kütmiseks eikuskilt ette visatud võõras libavõitlus, mis tipnes nn katuserahade jagamisega koalitsiooni ühise ettepanekuna. EKRE surus riigieelarves läbi 171 000-eurose toetuse alles hiljuti asutatud usufanaatikute MTÜ-le Elu Marss. See rida eelarves on jätkuvalt alles, hoolimata valitsuse vahetusest. 

Koalitsiooni vägitegude nimekirja võiks veelgi jätkata. Presidendi ja naaberriikide juhtide mõnitamise misogüünia kajas ümber ilma. Ühtegi ebavõrdsust vähendavat sammu ei ole Ratase valitsusel ette näidata, Eesti püsib endiselt kindlalt Euroopa palgalõhe sügavikus.

2020. aastat ja meie elu tänaseni kõige rohkem mõjutav koroonakriis on nüüd omakorda pannud suurima koorma naistele, kes on nn eesliinil arstide, õdede, sanitaride, hooldekodude töötajatena. Õpetajad, kellest 87% on naised, pidid oma töö täielikult ümber korraldama. Naiste osa teenindussektoris, kus puudub kaugtöö võimalus aga samas on suur nakkusoht, on kõrge. Koduõppel laste abistamise põhiraskus langeb samuti emadele, kes peavad seda ühendama kaugtööga või toetama lapsi samal ajal ise kodust eemal töötades. Nii Eestis kui kogu maailmas on koroonakriisi majanduslik mõju kõige rängem just naiste ülekaaluga sektorites. Ja näiteks turismisektorile oli eelmise valitsuse sõnum ühene: saage ise hakkama.

Veenus paistab siiski

Häid asju on ka juhtunud. Hoolimata mõnitustest ja vandenõuteooriatest on president Kersti Kaljulaid ja eurosaadik Marina Kaljurand Eesti elanike jaoks poliitikute usaldusväärsuse tipus, napilt Tanel Kiige järel. Greta Thunbergi eeskujul on Eestiski noored naised pühendunult ja südikalt keskkonnavõitluse eestvedajateks kasvanud. Eraettevõtjate algatused parandavad järgmise põlvkonna võimalusi tööturul – selle parim näide on Taavi ja Kerstin Kotka algatatud tüdrukute tehnoloogiakool, mis on tänaseks jõudnud tuhandete lasteni üle kogu Eesti. 

Kui neli aastat tagasi ajendas just maailma tuntuima misogüüni Donald Trumpi ametisse astumine naiste marsid nii USAs kui ka üleilmselt, siis nüüd on lootus, et populistlik inimkatse osutus ajutiseks nii mere taga kui ka meil. Täna vannutatakse ametisse esimene naissoost asepresident USA ajaloos – Kamala Harris. Võrdõiguslikkuse vahepealne taandareng ei kao aga iseenesest. 

Ootused Eesti uuele valitsusele on kõrged

Naissoost opositsioonijuht on alati halvemas positsioonis kui samas rollis mees. Kui ta on viisakas ja vagur, süüdistatakse teda nõrkuses, kui aga sõnakas ja ründav, süüdistatakse teda hüsteerias. 

Loodame, et uut valitsust moodustades annab Kaja Kallas sellele uue põhjamaise näo, stiili ja sisu, mis hindab ja võimestab naiste rolli ühiskonnas oluliselt enam kui eelkäijad ning astub päris samme võrdsete võimaluste suunas, millest võidavad kõik. Nii mehed kui ka naised.

Artikkel ilmus algsel kujul Eesti Päevalehes.

10
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Kui valitseb naine

Neid ridu kirjutasin hetkel, kui Eesti Vabariigi valitsus andis Riigikogu ees ametivande. Üksteise järel kinnitavasid ministrid oma allkirjaga teenida jäägitult…

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.

Ostukorv
  • Ostukorvis pole tooteid.