fbpx

Toimetaja soovitab: neitsi-hooralik muusika, meelas näitus ja intrigeeriv ajalootund

Halsey oma uue albumi esikaant esitlemas Metropolitani kunstimuuseumis

Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik on teinud valiku kultuurisoovitustest, millega sügispimedust peletada (või vastupidi, mille abil mõnuga pimedusse sukelduda). Lemmikute sekka kuulub tume emadus, meelas ja värviküllane fotonäitus, Milvi Martina Piir ja Woolf.

Album. Halsey ”If I can’t have love, I want power”

Halsey (she/her ja they/them) laulab rasedusest, emadusest, seksuaalsusest, ärakasutamisest. Toon on tume, kohati enesehävituslik ja muusikat saadab kerge dissonants. Album on loodud ajal, kui Halsey kandis last ja plaadiümbris on sellest inspireeritud, näidates ühekorraga nii neitsit kui ka hoora. “Mina kui seksuaalne olend ja keha kui anum ja kingitus oma lapsele on kaks kontseptsiooni, mis võivad rahumeelselt ja võimsalt koos eksisteerida,” kirjutas Halsey ise selle kohta Instagramis.

Capital Records.

Sweet and sour. Maisy Cousins ja TJ Boulting.

Näitus. Maisie Cousins “Prügi, dipikaste, muru, pojeng, pepu”

Maisie Cousinsi värviküllastel töödel on üleküpsenud puuviljad, lähivaates kehaosad, paljunemishoos taimed, putukad ja põrnikad ja prügi. Kõik mõjub kuidagi meelalt, samas kriipivalt teisi liike seksualiseerides. Lisaks mängib Cousins naiselikkuse, kehastandardite ja eneserahuldusega nii, et vaataja võib kindlasti segadusse sattuda. Mind viivad kehakarvad, immitsevad mahlad ja kerge roiskumine tagasi (või edasi) augustisse, mis on ausalt öeldes päris mõnus.

Fotografiska kuni 16. jaanuar 2022

Foto: Maria Esko

Raamat. Virginia Woolf “Oma tuba”

Oktoobris ilmus Loomingu raamatukogu kuldsarjas Woolfi klassikalise teose uustrükk. Uue saatesõna kirjutas Eret Talviste, mida saab lugeda ka Feministeeriumist. “Oma tuba” on kummaliselt kaasaegne, relevantne siin ja nüüd, pakkudes samas väärtuslikku pilguheitu soosuhetesse 1920ndate Inglismaal. Oma Tuba (MTÜ) on ka Feministeeriumi juriidiline keha ja midagi, mida iga inimene vajab.

Loomingu raamatukogu. Inglise keelest tõlkinud Malle Talvet. Eessõna Eret Talviste.

Punase Risti õed, 1917. Foto: Rawpixel Ltd

Loeng. Milvi Martina Piir: 100 aastat naiste tervist. Ajalooline perspektiiv 20. sajandi algusest tänapäevani

Ajaloolase Milvi Martina Piiri suurepärast raadiosaate sarja “Naine ajas” on Feministeerium soovitanud varemgi. Kolmanda hooaja teemaks oli naine poliitilise ladviku kõrgeimas tipus ja Piir rääkis oma mõnusal, kuivalt iroonilisel viisil naiste panusest ja osalusest valitsemistöös, poliitilise agenda teostamisel ning riigiideoloogiate elluviijatena. Sarjasoovitusega tuleb seekord kaasa üks peidus pärl – hiljuti pidas Milvi Martina Piir väga hea loengu Tervise Arengu Instituudi konverentsil, kus ta pakkus ajaloolist perspektiivi naiste tervisele. Paneeli saab järelvaadata siit, alates 34:30 ja lõpuni.

 

7
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.

Ostukorv
  • Ostukorvis pole tooteid.