What we want

a man's world kooseluseadus valimised

Feministeerium teeb koalitsiooniläbirääkimisi pidavatele erakondadele viis konkreetset ettepanekut mida koalitsioonileppesse lisada.

  1. Vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid.

    Seadus on vastu võetud, kuid ilma rakendusaktideta see ei jõustu. Rääkigu mida tahes: et tegemist oli aasta halvima seadusega, et tegemist oli aasta parima seadusega; et seda tehti halvasti ja surudes, et seda tehti hästi ja laia koalitsiooni põhjal – põhiliselt taandus küsimus sellele, milline on üks „õige“ perekond. Kas Eesti riik tunnustab ka teistsuguseid perekondi kui bioloogiline naine, bioloogiline mees ja nende ühised lapsed? Kas samasoolised paarid ja nende lapsed on täisväärtuslikud perekonnad? Meie soovime elada Eestis, kus vastus nendele küsimustele on jah.

  2. Reserveerida 6 kuud vanemahüvitisest isadele.

    Eesti isad võtavad väga väikese osa vanemahüvitisest ja ilma neile eraldi reserveeritud ajata mingit arenguhüpet ei toimu. Miks see hea on, kui isad rohkem kodus oleks? On uurimusi, mis näitavad, et lähedane ja aktiivselt lapsega tegelev isakuju on hea laste arengule ja tervisele. Samuti on uurimustulemused näidanud, et mida kauem isad lastega kodus on, seda parem on nende (meeste) tervis ja oodatav eluiga pikeneb. Kui kodune hoolduskoormus jaguneks ühtlaselt naiste ja meeste vahel, mõjuks see positiivselt naiste positsioonile – ja palgale – tööturul. Üks palgalõhe põhjuseid on naiste peamiselt üksinda kantud koormus ja töölt eemalviibimine seoses lastega, olgu tegelik või ettekujutatud. Palgalõhe on nimelt eriti suur fertiilses eas naiste puhul, sõltumata sellest, kas neil on lapsed või mitte.

  3. Tagada adekvaatne teenus seksuaalvägivalla ohvritele.

    Eestis puuduvad eraldi teenuseüksused seksuaalvägivalla ohvritele, kus neil oleks ühes kohas tagatud igakülgne, diskreetne ja professionaalne abi (nt meditsiiniline, psühholoogiline, juriidiline) ning kohtumeditsiiniline ekspertiis. Teistes riikides on analoogne teenus ennast tõestanud hea ja vajalikuna. Sellised üksused võiksid paikneda erakorralise meditsiini osakondade juures ja neile peaks olema tagatud riigipoolne stabiilne (mitte projektipõhine) rahastus.

  4. Kaitsa inimesi vaenu õhutamise eest, muutes tõhusaks karistusseadustiku § 151 toime.

    Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik vaenu õhutamise eest karistada vaid juhul, kui “sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale”. Otsese seose tõendamise nõue teeb sätte kasutuskõlbmatuks. Viha ja vaenu õhutamise puhul on oluline selle pikaajaline mõju sellele inimesele või grupile, kelle vastu vihakõne on suunatud. Sarnaselt ringidega vee peal mõjub see nende lähedastele ja ühiskonnale laiemalt. Viha õhutamise keelu eesmärk on eelkõige ära hoida ja vähendada selliseid avalikke väljendusi, mis tekitavad nende adressaatidele (üksikisikutele või vähemusgrupile) tegelikku ja pikaajalist kahju. Teiseks saadab keeld ühiskonnale sõnumi selle kohta, et riik kaitseb kõiki ühiskonna liikmeid võrdselt, sealhulgas nende põhiõigust mitte olla diskrimineeritud.

  5. Nimetada ametisse esimene naissoost peaminister.