Kõik artiklid

24. veebruar ei tähista Eestis enam ainult iseseisvuspäeva, vaid ka Ukraina sõja algust. Kuigi praegune sõda on koletu, tuleb end arengutega kursis hoida.

Kirjeldan kahte lugu, mis juhtusid minuga Tallinnas, üks hiljuti, üks aastaid tagasi. Lisatud on ekspertide nõuanded, mis võivad aidata riske vähendada.

Aktivisti elu Poolas tähendab tänavatel protestimist, politseis ütluste andmist, kohtuprotsesse ja mõrvakatseid. Feministeerium vestles Joanna Wolskaga.

Ei vasta tõele, et naistel puuduvad nende soost tulenevalt oskused või tahtmine teha neid töid, kus on palgad kõrgemad ja palgalõhe vähendamiseks on ka teisi meetmeid kui töökohtade riiklik toetamine.

Soovitame näitusi, raamatut, üritusi ja filme, mida Feministeerium lugeja oma talvekalendrisse võiks mahutada. 

Kadi Viik argumenteerib Müürilehe valimisprogrammis 2035, et ajateenistus peaks olema kohustuslik kõikidele, sealhulgas naistele.

Hidžaabi kandma sundiv või kandmist keelav poliitika on vale ja inimväärikust alandav.

Mõningaid kristlasi – sõltumata soost – häirib sõna feminism, sest tal pole aimugi, mida feministliku töö käigus ka tema jaoks on ära tehtud.

Seksitöö kujutamine muutus eriti populaarseks teemaks just Weimari vabariigi aegsel Saksamaal.

Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.

Naiste kõrghariduse teemast kirjutades on Eestis üks läbiv teema nende võrdlemisi hiline pääsemine Tartu ülikooli täieõiguslikeks üliõpilasteks 1915.

Tartu Ülikooli teaduskondadesse, lubati naised 1905. aastal õigusteadust õppima vabakuulajatena ja 1920. aastal täieõiguslike üliõpilastena.