Kõik artiklid

Viimane aasta on kuidagi vaimult vaene olnud ja puuduvad positiivsed alternatiivid, mis mingit tulevikulootust annaks. On aeg neid ise välja pakkuda.

Üks parteijuht on öelnud: “Parem meestega valitsuses, kui naistega opositsioonis,” võttes nii kokku Eesti tipp-poliitikas üsna levinud suhtumise.

Karin Paulus kirjutab, et sooline palgalõhe on justkui rahvuslikul rukkipõllul varitsev ohtlik kuristik, mis ei lase meie ühiskonnal vaimult suureks sirguda.

Merike Kaunissaare käis vaatamas Kristina Normani dokumentaal-poeetilist lavastust “Lighter Than Woman”, mis tuleb sellel nädalal uuesti Eestis esitlusele.

Sel aastal on täpselt pooltel filmidel režissööriks naine.

Selle valiku on teinud nende eest teised. Need, kes praegu õhinal kommenteerivad Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi soengut, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riietumisstiili ja kehakuju ning sellesama Sanna Marini põskede puna.

Sandra Jõgeva käis kinos “Bombshelli” vaatamas ning leidis, et kuigi tegemist pole täiusliku linateosega, on film vaatamist väärt juba teema ning näitlejate poolest.

Feministlikult meelestatud naistele heidetakse viimasel ajal ette asjatut kisatõstmist. Kõik olevat ju juba olemas: saate valida, autoga sõita, tööl käia. Olge rahul!

Anu Viltrop töötab Eesti Pagulasabi tugiteenuste juhina ning aitab igapäevaselt pagulastel Eesti eluga kohaneda. Silja Oja vestles temaga.

Uus aasta tähendab uut hoogu, unistusi ja lubadusi. Kahjuks võib see samuti tähendada meeleheidet. Seekord siseneme uude kümnendikku nii, et maailm põleb.

Tänavaaktivismis on praegu kindlasti rohkem muutmisjõudu ja teadmispõhisust kui täidesaatva võimu poliitikas, kus vaieldakse peamiselt selle üle, milline kohalik minister või teise riigi juht on kõige rumalam.

Griselda Pollock on üks uue kunstiajaloo kirjutamise juhtivaid jõude, kelle elus ja töös on feministlik liikumine, õpetamine ja filosoofilised teooriad vahetult seotud.