Kõik artiklid

Kui keel konstrueerib maailma, peame meie rekonstrueerima keele. Feminismi mõttes näeme me seda praegu #metoo liikumisega seoses juhtumas, mille kohta ei ole veel piisavalt rõhutatud, et seda juhib sõna otseses mõttes meedia.

Lähen poodi. Minu ees järjekorras seisab mees.

Sellest annavad tunnistust legendaarse Gunnar Grapsi surm üksinduses ja vaesuses, Alo Matiiseni nn keeruline lugu, Jaak Joala absoluutne eraldumine, Tõnis Mäe religioossed eneseotsingud Rootsis jne.

Viimasel ajal kirjutatakse palju selliseid apologeetilisi tekste, milles küsitakse, kas meestele omane agressiivsus pole mitte bioloogiline – või vähemalt osaliselt bioloogiline – probleem.

Feministlikus kõnes kuuleb tihti tõdemust, et patriarhaalsed struktuurid tuleks murda.

Uudiskiri 20.01–10.02: naised pole sünnitusmasinad, preemiatega pärjatati mitmed silmapaistvad naised, töölised streigivad Rakveres. Uudiskirja lõpus leiad põnevaid feministlikke tegutsemis- ja lugemissoovitusi!

Viimasel ajal on justkui trendiks muutunud inimeste kiitmine aususe eest, kui nad väljendavad ülimalt subjektiivseid seisukohti, kahtlaseid väiteid või lihtsalt valetavad. Aususe kriteerium ei ole enam tõerääkimine, mitte-valetamine, vaid see, et sa “julged” midagi öelda.

Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).

Veebruar on LGBT+ ajalookuu. Sel puhul kogusime kokku seitsme eri põlvkonna naise lood sellest, kuidas nad avastasid, et armastavad naisi.

Ma olen üks teie seast. Täitsa asjalik mees – käin tööl, tarbin kultuuri, tegelen arvukate hobidega, maksan makse, toimetan veel erinevate projektide kallal ja muidugi võtan osa elukestvast õppest.

Elada oma elu, andmata alla ähvardavale keskkonnale – see on minu meelest hoopis tugevuse märk.

Uskumatu, kui erinev on olla mees või naine.