August: sõnavabaduse spikker

Kahjuks tundub, et inimestel on tekkinud aina suurem segadus sõnavabaduse kontseptsiooniga. Feministeerium on valmis lahkelt appi tulema, koostades väikese spikri.

Mida sõnavabadus tähendab

Lühidalt kokkuvõttes tähendab sõnavabadus seda, et igal inimesel on õigus oma arvamustele ja õigus neid arvamusi vabalt levitada, ilma ametivõimude sekkumiseta. See tähendab ka õigust informatsiooni saada ja levitada. Mis omakorda tähendab, et tsensuuri ei ole. Olulised võtmesõnad on siin ametivõimude sekkumine ja riigipoolne tsensuur. Tsensuur ei ole see, kui Facebooki lehe haldaja kustutab koleda kommentaari. Eestis kehtis tsensuur nõukogude okupatsiooni ajal. Enam seda pole. 

Sõnavabadust tohib piirata ja piirataksegi, kuna sellega kaasnevad kohustused ja vastutus. Piirangud puudutavad näiteks riigisaladusi, vaenu õhutamist, isikuandmeid, lastepornograafiat ja teiste inimeste õigusi mitte olla laimatud või teotatud.

Tsensuur ja enesetsensuur ei ole üks ja sama asi. Enesetsensuur on reaalsus ja ilmselt parem on, kui inimesed ei ütleks kõike valjult välja, mis neile pähe tuleb. Mis ei tee enesetsensuuri kui nähtust probleemivabaks, aga see on veidi teine teema.

Kodutöö: mõtiskle, kas rassisti võib kutsuda rassistiks ja šovinisti šovinistiks?

Mida sõnavabadus ei tähenda

Sõnavabadus ei tähenda õigust igasuguseid seisukohti väljendada igasugust kõnepruuki kasutades – ja pääseda kriitikast. Kriitika on osa sõnavabadusest. Kriitika ongi sõnavabadus. Kui armastatud raadiohääl möliseb ennastunustavalt eetris ja kuulajatele see ei meeldi, on neil õigus seda mölisemist kritiseerida ja koostada petitsioone. Ka see tegevus kuulub sõnavabaduse alla.

Kas ülemusele kaebamine kellegi sõnavõttude peale rikub tema sõnavabadust? Ei. Jezebel on asja kokku võtnud: kui võtate avalikult sõna viisil, mis teeb haiget või on lihtsalt äärmiselt rumal, võivad täiesti võõrad inimesed võtta ühendust teie sõprade/perekonna/kooli/tööandjaga ja neile rääkida, mida te tegite. See ei riku teie õigust sõnavabadusele; see osutab sellele, kuidas otsustasite oma õigust kasutada.

Sõnavabadus ei tähenda õigust olla avaldatud igal pool. Meedias toimivad filtrina toimetajad, kes otsustavad, mis trükki või eetrisse läheb. Sotsiaalmeedias on lehtede ja gruppide haldajad, kes otsustavad, mis ekraanile ilmub. Kui ajaleht keeldub ühte arvamusartiklit avaldamast, siis ei ole tegemist autori sõnavabaduse piiramisega, vaid sisu kureerimisega. Võibolla ei olnud artikkel hea. Võibolla ei sobi see väljaande profiiliga. Toimetaja otsuseid võib kritiseerida või küsimärgi alla seada, aga õige ei ole kurta, et autori sõnavabadust on piiratud, sest sõnavabadus ei tähenda õigust pääseda eetrisse. Viimast mitte segamini ajada olukorraga, kus väljaande sisusse sekkub omanik, mitte toimetus. Aga see on natuke teine, ja vägagi probleemne olukord.

Sõnavabadus ei tähenda, et teised peavad sind kuulama. 

Aga sõnavabadus ei tähenda ka seda, et sa ei vastuta oma sõnade eest.

Kodutöö: mõtiskle, kas raadio sisse- ja väljalülitamise nupp on ainus viis juhtida tähelepanu sellele, mida sealt eetrisse lastakse?

Küsimustik

Kasuta oma sõnavabadust, arvamusvabadust ja anna meile tagasisidet. Palun täida küsitlus, et saaksime teada, mida Feministeeriumilt ootad. Vastamine võtab 10–15 minutit ja vastuseid ootame kuni 20. augustini. Küsitluse leiad siit.

Tahad Feministikut?

Feministlik mõistatuste vihik Feministik on nüüd müügil Puändi ja Kohvik Hulda & Lugemiku raamatupoodides Tallinnas ning Tartu, Viljandi, Pärnu, Kuressaare, Rakvere, Jõhvi ja muidugi Tallinna Rahva Raamatu kauplustes.

Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.