Ühiskond

Kari Käsper kirjeldab, miks on enamik Euroopa varjupaigataotlejatest mehed ja miks on naistele põgenemine üldjuhul riskantsem ja tervisele ohtlikum.

Eestis on lõpuks ometi lõhkenud pagulasmull: arutelu selle üle, kas ja kuidas abivajavaid inimesi aidata, on kolinud siseministeeriumi hämaratest koridoridest avalikkuse ette.

Sugu, seksuaalsus, identiteet, armastus... Küll on hea, kui kõik on selgepiiriliselt määratletud ja sildistatud. Kohtuvad üks tüdruk ja üks poiss, tunnevad tunnet, mida nimetatakse armumiseks, pühitsevad selle seksiga sisse nii, nagu see looduse poolt määratud on, ja korralik paar on valmis.

Anna-Maria Penu analüüsib Hispaania kohalike valimiste tulemuste näitel naiste rolli poliitikas ja märgib, et oluline pole üksikute naiste (hea) käekäik vaid see, mismoodi elavad suurem osa naistest.

Maailm on keele peale ehitatud nägu

Kui sind vägistatakse ja sa tahad juhtunu avalikuks teha, siis pead sa teadma mõningaid väga olulisi asju.

Mida avatum, läbimõeldum ja eelarvamuste- ja hirmuvabam on rändepoliitika ning mida enam inimõigusi austav ja reaalselt varjupaika taotleda võimaldav on pagulaspoliitika, seda vähem saab õigustada smugeldajate tegevust.

Väidetavalt kannatavad naised depressiooni käes kaks korda sagedamini kui mehed. Nende seas on hirmuäratav hulk emasid.

Emadepäeva meieisapalve Kädi Kallault, mille illustreeris Kadi Estland.

Praegu paistab mulle kõige suuremaks takistuseks olevat uskumus, et võrdõiguslikum ja hoolivam ühiskond teeb meid nõrgaks.

Läks aastaid, enne kui mõistsin, et menstruatsioon pole tabu.

Nõukogude Liidu Punaarmeesse kuulus ligi miljon naist, kelle ülesannete ampluaa oli lai. Nad juhtisid lennukeid ja tanke, töötasid snaipritena, luurajatena.