Detsember: aga ise ta ju oli selline
Kaua seda veel kuulma peab? Ükskõik, kas jutt käib koolikiusamisest, naistevastasest vägivallast või poliitilisel demonstratsioonil kellegi pikali lükkamisest ja löömisest, lastakse ikka see sama vana põhjendus käiku: aga ise ta ju… on selline imelik/kandis pitsist stringe/ronis meie poodiumile. Mina ei ole süüdi, tema on. Peale selle leidub neid, kes ehk ei nõustu vägivallaga, aga on veendunud, et see ei teki tühjalt kohalt: see polnud must-valge, it takes two to tango, alati on kaks poolt, hoopis rusikamees on ohver, yadayadayada. Eesti meediast võib leida näiteid, kus isegi mõrvaohvrit süüdistatakse selles, et ta ise põhjustas enda vastu korda saadetud kuriteo.
President Kersti Kaljulaid kirjutas, et midagi läks Toompea lossi ees toimunud demonstratsiooni ajal meie ühiskonnas katki. Vägivald viidi küll uuele tasemele, aga katki on midagi olnud juba pikka aega. Mis asi see on, et need, kes vägivalda kasutavad, ei võta oma tegude eest täit vastutust, vaid süüdistavad teisi? Aga ise ta ju… Ja mis asi see on, et need teised, ürituse korraldajad, kõrvaltvaatajad või hilisemad targad, kipuvad süüdistama ohvrit? Aga ise ta ju… Kolmas bee, kohtusaal või parlamendierakond, vahet pole.
Elu ei ole tõesti must-valge. Inimesi provotseeritakse. (Või siis keegi arvab, et provotseeritakse, sest naised kannavad pitsist alukaid ja see näitab, et nad tahavad, mitte et neile meeldivad pitsist alukad.) Aga iga inimene vastutab oma tegude eest. Vastutab ka siis, kui olukord on hall ja esineb provokatsioone. Meeleavaldusel mikrofoni nõuda ei ole vägivald, kedagi jõuga maha tõmmata ja jalgadega lüüa on. Eriti vastik on juhtunu pärast veel maha salata, kuigi kogu toimunu on salvestatud.
Tegija vastutab ka selle eest, kui ta on verbaalselt nii palju viha üles kütnud, et inimesed ilmuvad demonstratsioonile plakatitega reeturite võllapuust ja lähevad kallale neile, kes arvavad teistmoodi. Samuti võiks eriti sügava sisekaemusega tegeleda need, kes vägivallatsejatega pikalt “ühisosa” on soovinud leida. Millist täpsemalt?
Podcast tuleb jälle
Vägivallast tuleb juttu ka meie järgmises raadiosaates. “Ära kaaguta!” on taas IDA raadio eetris 7. detsembril kell 13 ja saadet saab järelkuulata veebis. Eelmisel kuul hõikasime uljalt välja, et “Ära kaaguta!” on alati eetris iga kalendrikuu esimesel reedel kell 14, kuid elu tuli vahele ja nüüd hõikame uuesti: saade on eetris iga kuu – täpsema kuupäeva ja kellaaja anname oma sotsiaalmeediakanalites jooksvalt teada. Lisaks vägivalla teemale on seekord plaanis rääkida ka teistsugusest vägivallast, nimelt ahistamisest (jälle, aga no mida teha, kui kogu aeg uut ainest pakutakse; tervitame Martin Hallikut). Meile on lubanud külla tulla ka üks tore inimene.
Aitäh annetajatele!
Jõulukuu on aeg, kus raha küsitakse igalt poolt, muudkui osta, maksa, kingi, anneta. Ja see on veidi kurb. Aga annetamine võib ka palju rõõmu pakkuda, oleme ise üpris usinad annetajad teistele organisatsioonidele ja oleme seda rõõmu ise tundnud. Nii et soovitame seda rõõmu ja oleme rõõmurullid, kui meie peale mõeldakse!
Feministeeriumi põhirahastus tuleb edukalt läbitud projektikonkurssidest, kuid väga olulised on meie jaoks ka eraisikutest annetajad. Esiteks aitavad annetused meil projektideks vajalikku kaasfinantseeringut kokku kraapida, teiseks annavad need suurema vabaduse otsustada, millega parajasti tegeleda. Projektikonkursid lähtuvad paraku alati kellegi teiste prioriteetidest ja suur on meie rõõm, kui need juhtumisi langevad kokku sellega, mida meie peame oluliseks. Alati see aga nii ei ole. Näiteks tahame meie kirjutada soolisest identiteedist, aga projektikonkursi teemaks on palgalõhe. Või tahame korraldada radikaalse tikkimise töötube, projektikonkurss aga eeldab välispartnereid vähemalt kolmest riigist. Annetused on viis, kuidas saame teha asju, mille järgi ise vajadust näeme või mida arvame oma lugejatele rõõmu pakkuvat, isegi kui ükski rahastaja ei pea seda rahastamise vääriliseks. Lisaks sellele on lihtsalt nii hea tunne näha, et kellelegi läheb korda see väike doos feminismi, mida pakume. Ja mis väga oluline – sageli annetatakse meile muud kui raha. Meile on kingitud väärtuslikku aega, artikleid, illustratsioone, ruumide kasutuse võimalust, ideid, raadioeetrit, pöidlaid ja häid sõnu. Aitäh teile kõigile!
Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.
