Riik, ole kooseluperede suhtes inimlik!

Foto: Marina Suvoroff

Eesti Inimõiguste Keskus kutsub riiki üles lõpetama kooseluperede inimõiguste rikkumine ja kandma nende lapsendamised rahvastikuregistrisse.

„Tekkinud on kahetsusväärne olukord, kus Eesti riik kohtleb osa seaduslikult lapsendatud lastest teistega võrreldes justkui alaväärsemana ehk kannab ühed rahvastikuregistrisse ja teised mitte,“ rääkis Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. „Ühes olulisemas riiklikus andmebaasis pole mõni ema äkki enam ema. Selline ebavõrdne ja tegelikkusele mittevastav olukord vajab kiiret lahendamist.“

Tüüpiline sündmuste käik näeb välja selline: inimene sõlmib oma armastatuga kooselu, taotleb tema lapse lapsendamist, saab sellele kohtust heakskiidu, kuid avastab seejärel, et perekonnaseisuamet keeldub kandmast lapsendamisfakti rahvastikuregistrisse.

Keeldumise põhjenduseks tuuakse kooseluseaduse rakendusaktide puudumist, lisaks on praktikas vaja uuendada registrit, et saaks märkida sinna lapsele kaks ema või kaks isa. Seega pole Eesti Inimõiguste Keskuse andmetel ühtegi kooseluseaduse alusel tehtud peresisest lapsendamist veel rahvastikuregistrisse kantud, isegi kui lapsendamine toimus juba enam kui pool aastat tagasi.

Tänane Eesti Ekspress jutustab ühe sarnasesse olukorda sattunud perekonna loo, kes otsustas minna oma laste kaitseks kohtusse, et kohustada siseministeeriumit kui registripidajat tegema ära neid puudutava sissekande.

Pere nõustab ja aitab püsiannetajate toel Eesti Inimõiguste Keskus. „Oleme läinud selle pere murega kohtusse selleks, et aidata kõigil kooselulastel ja nende vanematel praegustes keerulistes oludes paremini hakkama saada,“ selgitas Kelly Grossthal.

Kooselulaste kaitseks võttis hiljuti sõna ka õiguskantsler Ülle Madise, kes saatis siseministeeriumile kirja, kus leiab, et taoliste registrikannete tegemisel pole veenvaid takistusi.

Ka kõnealust peret kohtus esindav advokaadibüroo Sirel ja Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper leidis, et registrikandest keeldumine ei ole põhjendatud. „Tänapäeva Eesti e-riigis aetakse asju tavaliselt kiiresti, registrite, ID-kaardi ja paari hiireklikiga, kuid lapsendatud kooselulaste vanemad seda teha ei saa,“ selgitas Sepper.

Kui lapsendamisandmeid ei ole registris, peab inimene kandma Sepperi sõnul kogu aeg kaasas paberil mitmeleheküljelist kohtumäärust, et usutaks, et ta on oma lapse ema või isa.

„See on arusaadavalt ebamugav, ent rikub ka eraelu puutumatust ja lapsendamissaladust, sest kohtumääruses sisalduvad delikaatsed isikuandmed. Lisaks võib alati leiduda mõni ametnik, kes usub registrit rohkem kui paberit – ei lase näiteks emal ja lapsel koos välismaale reisida või vanemal jääda lapsehoolduspuhkusele,“ kirjeldas advokaat.

Kelly Grossthal Eesti Inimõiguste Keskusest rõhutas, et tegu on vaid ühe näitega kooselupaare tabanud segadusteajast. „Kooseluperede probleemid lahendab tervikuna ikka alles kooseluseaduse rakendusaktide võimalikult kiire vastuvõtmine,“ lisas ta.

Eesti Inimõiguste Keskus on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mille eesmärk on luua iga inimese inimõigusi austav Eesti. Keskus annab välja Eesti inimõiguste aastaülevaadet, algatas sallivuskampaania „Erinevus rikastab“ ning koordineerib Mitmekesisuse Kokkulepet, millega on liitunud 70 tööandjat. Keskus loob inimõigusliikumist, millega saab liituda igaüks portaalis anneta.humanrights.ee või annetusalgatust keskkonnas Ma Armastan Aidata.

Toeta annetusalgatust kooseluperede kaitseks siin.

0
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka