Emadus ja teadus, sõja ja rahu muutunud mõisted ning kohalik rahvusvaheline kväärikunst. Märtsi kultuurisoovitused
Kevadet veel pole, kuid tuppa jõuab aeg-ajalt selle hõngu. See mõnus aeg toob kaasa soovi toast lahkuda, aknad avada ja midagi uut õppida. Toome teieni värske valiku kevadisi tegemisi.
Teadusajakirjaniku intervjuu sünnitusest
Teadusajakirjanik Asja Kazantseva, kes kolis Venemaalt Gruusiasse pärast seda, kui ta välisagendina profileeriti ja mitu korda vahistati, on andnud blogijale Irina Shikhmanile pika intervjuu. Juttu tuleb lastest, lapse eostamise ja kandmise protsessist ning emadusest teaduse ja meditsiini vaatenurgast. Videointerjuu pole põnev mitte ainult neile, kes last planeerivad, vaid ka nendele, keda huvitavad bioloogilised ja sotsiaalsed aspektid. Intervjuu rõhk ei ole mingitel suurtel paljastustel või ootamatustel. Seal jagatakse hoopis asjalikku eavet, kuidas toimib foolhape, kuidas tänapäeval emakasisest arengut uuritakse, millal saab embrüost inimene, milliseid funktsioone täidab platsenta ja palju muud.
Intervjuu – “Asya Kazantseva: miks on lastetud õnnelikumad?” – pealkirjas esitatakse küsimus lastevabaduse ja õnne seoste kohta, kuigi intervjuust ei järeldu sugugi, et lapse saamine toob kaasa ebaõnne. Vastupidi, Asya räägib sellest, kuidas rasedusega seotud hormoonikokteil noore inimese maailmataju mõjutab. Lisaks tunnevad omal soovil lapsevanemaks saanud inimesed, üldiselt suuremat “sotsiaalset rahulolu”. Lastega inimesi teeb vähem õnnelikuks majanduslik ebastabiilsus, kuna lapse saamine nõuab raha. Ja kuna lapsevanemaks olemise koorem langeb endiselt suuresti naiste kanda, ei mõjuta ebavõrdsed suhted ja palgalõhe mitte ainult enesearmastust ja rahakotti, vaid mõjutavad otseselt ka turva- ja õnnetunnet.
Intervjuu on järelvaadatav YouTube’is, kus saab sisse lülitada vajalikku keelde tõlgitud subtiitrid.
“Rahu on midagi enamat kui sõja puudumine”
6. märtsist 5. maini on Narva kunstiresidentuuris avatud Angela Soopi näitus “Ta on Sina/sõda ja rahu/IV”. Jutt on näitustesarja “Sõda ja rahu” neljandast ja viimasest näitusest, mille kaudu autor hoomab viimastel aastatel kardinaalselt muutunud sõja ja rahu mõisteid.
Sarjas on kolm galeriinäitust ja üks püsinäitus. Teosed kasvasid ja muutusid maailmas puhkenud sõdade kontekstis, kuid neid on mõjutanud ka ruum, milles neid on eksponeeritud. Näitus avati Narva kunstiresidentuuris Narva pommitamise 80. aastapäeval.
Näituse ja Narva kunstiresidentuuriga saab lähemalt tutvuda veebilehel nart.ee.
Teos “Borka maja / Rahuaja monumendid” Angela Soopi näituselt “Ta on Sina/sõda ja rahu/IV”. Foto: nart.ee
Mida tehakse öösel? Näitus ööelust Eesti Rahva Muuseumis
Eesti Rahva Muuseumis 17. veebruarist on avatud näitus “Kellele kuulub öö?” öisest elust eestis läbi sajandite. Peale väljavõtete ööelu kajastavast ajakirjanduse piiritust seksismist ja kadunud lõbustusastustest, millest mõni ennast veel linnaruumi meenutab, pakub feministile kindlasti huvi plahvatuslik lühifilm 1930. aastate kväärist ööelust.
Teos näituselt “Kellele kuulub öö”. Foto: Arno Muska
Filmi “Lillade õuduste öö” peategelane Ann avastab eestiaegse artikli, mis viib ta mälestuste rajale 1930. aastate Eesti kvääri ööellu. Hoogsa tantsupeo saatel tutvub ta kuulsate ööelu tegelastega, kes viivad ta endaga kaasa. Ann tunnistab oma silmaga kolme inimese vahel sõlmitavat abielu, mida tulevad segama üleajastulised kaabudega võrdkujud. Seiklused lõppevad tänapäevas, otse kujuteldava Sveta baari või Hungri lavalaudadel. Film on hoogne, värvikas, rohkem muusikaga, nagu üks korralik muusikavideo.
Lisaks võib feministi huvitada seksitööteemaline eksponaal, mis võtab kokku prostitutsiooni/seksitöö ümber käivad avalikud diskussioonid. Tekstiosa saadab Liina Siibi 2007. aasta videoinstallatsioon “Vastumeelne keha”.
Näitus on avatud kuni 24. veebruarini 2025. Infot näituse kohta saab ERMi kodulehelt.
Vestlus “Eesti kväärikunsti ajalugu 19. sajandist tänapäevani“
23. märtsil ootab KUMU kuulajaid vestlusele ajaloolisest kväärikunstist. Päeva varem nimelt avatakse avatakse Eestis sündinud baltisakslase Elisàr von Kupfferi antiigi ja renessansi mõjudega homoerootiliste maalide väljapanek, mis on näitusel dialoogis Jaanus Samma teostega, mis uurivad eesti talupoegade seksuaalsust ja kväärivad rahvakunsti.
Elisàr von Kupffer (1872–1942). Uus Liit (1915–1919. Õli. Elisarioni keskus, Minusio omavalitsus, Šveits. Teos näituselt, osa näituse tunnusvisuaalist, kumu.ekm.ee
Kõrvutustes tõusevad esile sajandeid saksakeelse eliidiga kõrvuti elanud talupoegade suhted oma valitsejatega, võõristuse ja iha segunemine, mäng kõrge ja madalaga. Omavahel vestlevad kuraator, folklorist Andreas Kalkun, kunstnik Jaanus Samma ning kunstiteadlane ja etnoloog Rebeka Põldsam. Vestlust modereerib Tallinna Ülikooli ajaloolane Uku Lember.
Üritus on osa näituse “Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ avaprogrammist.
Osaleda saab muuseumipiletiga.
