sõda

Teadusajakirjanik Asja Kazantseva, kes kolis Venemaalt Gruusiasse pärast seda, kui ta välisagendina profileeriti ja mitu korda vahistati, on andnud blogijale Irina Shikhmanile pika intervjuu.

Kas sõnavabadus ja inimõigused kehtivad valikuliselt? Maari Põim analüüsib, millega palestiinlaste inimõiguste toetajad Eestis silmitsi on seisnud.

Mida sellest kõigest arvata? Sõjad meie pikkuskraadil murravad südame, sest nii palju inimesi saab surma, kes kõik on kellegi perekond. Hoomamatult paljud kodud on hävitatud ja ettekujuteldamatult paljud inimesed liikvel. Pidevalt on suur hirm asjade eskaleerumise pärast. Rahvad ei usalda oma valitsusi, sest lokkab korruptsioon, eriti äärmusparempoolsete poliitiliste ühenduste seas.

Kuhu naised minema peaksid ning mida tegema ja teadma peaksid, kui nad tahavad kaitsta ennast, oma perekonda ja oma riiki?

Me peame hukka mõistma kõik sõjad ja kohtlema sõja eest varjupaika otsivaid inimesi märksa inimlikumalt ja väärikamalt.

ÜRO pagulasamet palub abistavatel riikidel valmistuda maratoniks, mitte sprindiks. Samal ajal mängib Keskerakond lollimängu vaenukõne teemal.

Pagulaste olukorra lahendamist tuleks võtta kui maratoni, mitte kui sprinti. Kriis on kestnud rohkem kui kuu ja see ei lõpe järgmiste kuude jooksul.

Marianne Mikko kirjutab, et rääkida just naistest ja naistega peame me rääkima, kui teemaks on julgeolek, sest sõja all kannatavad ka nemad.

Ukraina feministliku liikumise ajaloost, olukorrast enne ja pärast sõda, rääkis Hille Hansole Ukraina teadlane, feminist ja aktivist Marina Ševtsova.

Kuidas läheb ukraina LGBT+ kogukonnal praegu, kuidas saavad Eesti inimesed praegu Ukrainat kõige paremini toetada ja mida võiks vältida? Sellest ja muust rääkisime sõja valguses Feministeeriumi taskuhäälingusaate “Ära kaaguta” 3. märtsi külalise, aktivisti Yuri Yourskiga.

On 2022. aasta varakevad ja kuigi terve maailm tunnistab Ukraina sündmuste kulgu suure ärevusega, on näha ka ilminguid, mis tekitavad lootust.

Mõlemad varateismelised, üks Amsterdamis, teine Tallinnas, kasutavad oma seisundi kirjeldamiseks ühte ja sama Goethe tsitaati – kahte rida hingesegaduses Klärcheni ehk Klaarakese laulust ajalootragöödia "Egmont" (1788) kolmandas vaatuses.