ENJL: riik peaks ohvrit aitama

Eesti Naisjuristide Liit: kui Eestimaa kohtusüsteem ei suuda alaealise huve kaitsta, peaks riik aitama ohvril pöörduda Euroopa inimõiguste kohtusse.

Kriisipraktikast saab väita, et igasugune seksuaalne ähvardav hirmutamine on kannatanu psüühikale igal juhul erakordne, mis võib stressoorsuse astmest sõltuvalt tingida näiteks F62 diagnoosimise. Selline stressoorne erakordne üleelamine on võrreldav sõjaaja koonduslaagri elamusega. Selleks, et välja selgitada seksuaalvägivalla ohvri psüühilise üleelamise kahjustuste ulatus, määratakse ekspertiis. Kannatanu kahjustuste ulatusest sõltuvad kriminaalmenetluses tsiviilkahjunõuded. Suurim kahjunõude summa, mida on esitatud, ja kohus ka rahuldanud, on 100 000 eurot. Vaatamata formaalselt tagatud õigustele, on alaealiste seksuaalvägivalla ohvrite menetlusprotsess algusest peale olnud alaealise lapse suhtes ebaõiglane.

Lapsohvri heaolu ja turvalisus sõltub eeskätt menetlejate suvast ja võimekusest lapse huve maksimaalsel määral kaitsta ning empaatiast. Kuid vaatamata sellele kui hea menetleja või prokurör ka ei oleks, ei asenda riigi menetlejad lapsohvri õiguste igakülgset esindust võistlevas kriminaalmenetluses kohtus ning hagide ja taotluste esitamist lapsohvri nimel. Kriminaalmenetluse ülesehituses on jäetud igakülgselt alaealise lapse huvid menetluslike garantiideta. Alaealiste laste esindamise jätmine ainult lapsevanemate õlule, kellel ei pruugi olla mingeid eriteadmisi kriminaalmenetlusest ja tsiviilmenetlusest, on juba ebaproportsionaalne sundseisund.

Lapse vanemad, kes peaksid lapse huve menetluses kaitsma, on võistlevas kohtumenetluses ebaõiglaselt ebatasakaalus kohtualustele määratud advokaatide teadmistega ja kaitsega. On ebapiisav, et ohvritel on võimalik kasutada üldjuhul juristikvalifikatsioonile mitte vastavat nõustamisteenust, mida omakorda tuleb kannatanul üldjuhul endal palgata. Kannatanule on võistlevas juriidilises kohtumenetluses ja kriminaalasja menetluses vaja eeskätt juriidilisi eriteadmisi omavat esindajat, kes tagaks kannatanu huvides asjakohaste ekspertiiside ja dokumentide kogumise ning tunnistajate isikute väljaselgitamise. Kannatanu esindaja on ka see isik, kes saab menetluse kestel tagada kannatanule vajalikku rehabiliteerimisabi ning lahendaks turvalisuse küsimuse, kui see on vajalik ning kaebaks ebaõiglase kohtulahendi edasi.

Kui Eestimaa kohtusüsteem on võimetu kaitsma alaealise huve, siis on kannatanu jaoks ikkagi veel üks võimalus. Meedias kajastatud kaasusega on võimalik edasi minna Euroopa Inimõiguste kohtusse. Riik võiks olla kasvõi selles osas konsulteerivalt abiks.