Feministeerium läheb folgile!
Neitsikesed nuorukased,
lööme troppi, tuvikesed,
parve nied parajad neiud!
Lähme suveks Suomemaale,
suveks Suomemaa rajale,
kuuks viieks Kuramaale,
kuuks Kuramaa rajale.
Kui tuleb siin maal neiunälgä,
neiunälgä, pruudipouda,
siis tuleme laevaga lahele,
küüdigä külä edeje.
Poisid polvilla paluvad,
kübäräidä kummardavad:
“Tule maale, neitsikene,
tule maale ja Viruse!”
/Aliide Salström, Kuusalu kihelkond/ (Allikas)
Neljapäeval läheb Feministeerium toimetaja Nele Laose ja külalisreporteri Rebeka Põldsami näol kajastama Viljandi folki, mille teemaks on tänavu “Naiste hääl”. Festivaliga, mis seab toitlustajatele valikukriteeriumiks muuhulgas riietuse üldilme, tähistatakse Eesti naiste 99 aastat valimisõigust.
Eestil on üks suuremaid suulise pärimuse arhiive kogu maailmas ja valdav osa säilinud materjalid on naiste häälel, sh meestelaulud. Eesti kultuuritavade ja kommete säilitamine on kaua olnud naiste ülesanne, samas kui mehed läksid hariduse ja pere majandusliku edasijõudmise nimel ja toel kiiremini kaasa ühiskondlike muutustega.
24. Viljandi folgi kontsertkava on üsna mitmekesine. Peale Viljandi folgi püsibändide tuuakse seekord meile kuulata peaesinejad Noura Mint Seymali Mauritaaniast (tunnustatud laulja isa kirjutas Mauritaania hümni ja ema oli kõrbediivana tuntud lauljatar) ja Dasta-e-Azada Afganistanist.
Festivalikavas on rõhutatud, et veel väga hiljuti oli muusika tegemine Afganistanis keelatud, aga pole selline komme meilgi päris võõras, sest alles see oli, kui meilgi naised ei võinud lava peal esineda: Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal lubati laulma vaid meeskoorid ja naised pidid kiirel heinaajal koju jääma. Samal ajal laulsid naised kodudes emadelt õpitud laule ja improviseerisid elu-olu teemadel sünnist surmani, peksjatest peiudest, vägistatud tüdrukutest, laste uputamisest vaestes oludes, õpetustest ja üleskutsetest, imelikest unenägudest, naistevahelisest solidaarsusest. Kes tänapäeval sellistel teemadel laulavad ja kuidas? (Vt playlisti allpool)
Kuigi teemapüstitus on iseenesest intrigeeriv, ei hakka bändide tutvustusi lugedes naisküsimused eriti kuidagi silma, Feministeeriumi meeleheaks aga keskendub naisküsimustele festivali kõrvalprogramm töötubade ja juturingidega. Valikus on mõned vägagi feministlikud ringid (soovitame soojalt: Janika Orase kiigelaulu õpituba, Piret Pääri muinasjutud), samas kui mõned teised keskenduvad peamiselt patriarhaalsetele soosuhetele ja leidub ka tõmbenumbreid, nagu Ööülikool, kus naiste häälest räägivad muuhulgas tuhandete naiste lemmikud, Viljandi kultuslik orelimängija ja hauakaevaja Kalev Rajangu ning armastatud muusik ja romantik Jaak Johanson.
Kui festival pöörab tähelepanu küsimustele, miks mängivad Iirimaal pigem naised kui mehed harfi, siis meie püüame teada saada, miks mängivad Eestis kõiki rahvapille peale kitarri pigem naised kui mehed, eriti eesti torupilli. Püüame kinni esinejad, korraldajad ja kuulajad, et küsida, teada saada, mis iseloomustab tänapäeval naise häält, mida võiks pärimusmuusikast õppida, ja raporteerime uusi teadmisi õpitubadest.
Kohtume Viljandis!
Seniks aga pakume väikse playlisti võimsatest naishäältest, kes rahva peas praegu laulavad.
https://www.youtube.com/watch?v=Q8xuUdI1an0
