Rebeka Põldsam

Mida sellest kõigest arvata? Sõjad meie pikkuskraadil murravad südame, sest nii palju inimesi saab surma, kes kõik on kellegi perekond. Hoomamatult paljud kodud on hävitatud ja ettekujuteldamatult paljud inimesed liikvel. Pidevalt on suur hirm asjade eskaleerumise pärast. Rahvad ei usalda oma valitsusi, sest lokkab korruptsioon, eriti äärmusparempoolsete poliitiliste ühenduste seas.

Kuidas on saanud omavahelisest suhtlemisest, kus üksteist kuulatakse, partneri(te)ga arvestatakse ja luuakse seeläbi usaldus, feministlik probleem?

Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.

Feministeerium vestles Kai Pardi ja Made Laanperega seksuaalsest nõusolekust, soolistest stereotüüpidest, seksuaaltervise aktivismist ja sõprusest. 

24. veebruar ei tähista Eestis enam ainult iseseisvuspäeva, vaid ka Ukraina sõja algust. Kuigi praegune sõda on koletu, tuleb end arengutega kursis hoida.

Meediapädevuse kuul in sobiv feministlikult ajakirjanduse kui neljanda võimu tugevusi ja nõrkuseid vaadelda.

Katrin Tiidenberg selgitab, miks on oluline sotsiaalmeediale nõudmisi esitada ning mis roll on pornol sotsiaalmeediaplatvormide arengus.

Naiste õiguste teema on relevantne iga inimõiguste valdkonna puhul. Näiteks töö ja inimõiguste valdkond kuulub õigus õiglasele töötasule.

Kriitik Rebeka Põldsam soovitab mõlemat kassetti eriti neile, kes on tüdinud ühiskonna soonormide eitamisest, sest filmides kerkivad need nähtamatusest nähtavaks.

Heaoluriikide kultuurilised hierarhiad võivad ju erineda Eesti omadest, aga võrdse kohtlemise printsiip on mõeldud kõigile, sõltumata nende sissetulekust ja sotsiaalsest positsioonist, riiklikest teenetest või iseloomuomadustest.

Äge on siin feministidega, kus iga uus kursus algab tutvustusega, millist asesõna sa soovid, et sinule osutamiseks kasutataks – kas he/she/they.

Prantsusmaa on ajalooliselt sellise struktuurse ebavõrdsuse vastu olnud ja on vägagi kinni pidanud oma sotsiaalhoolekandesüsteemist pensionite, töötus- ja sotsiaalkindlustuse ja “tööst vaheajal” staatusega kultuuritöötajatele, aga viimased valitsused on lasknud mõjule neoliberalismi. Nii et me püüame vastu pidada!

Tänavaaktivismis on praegu kindlasti rohkem muutmisjõudu ja teadmispõhisust kui täidesaatva võimu poliitikas, kus vaieldakse peamiselt selle üle, milline kohalik minister või teise riigi juht on kõige rumalam.

Griselda Pollock on üks uue kunstiajaloo kirjutamise juhtivaid jõude, kelle elus ja töös on feministlik liikumine, õpetamine ja filosoofilised teooriad vahetult seotud.

Helgi Saldo ja Rebeka Põldsam annavad soovitusi nii jõuluelevuseks kui ka tõsisemaks mõtisklemiseks.

Kuu keskel algab PÖFF, mille kohta pakub soovitusi Helgi Saldo. Lisaks on hingedeaeg traditsiooniliselt ikka olnud drag alates mardi- ja kadripäevast kuni Halloweenini välja

Rebeka Põldsam ja Helgi Saldo soovitavad oktoobris minna metsa, käia tantsimas ja näitustel, ja raamatuid üksteisele ette lugeda.

Alates septembrikuust teevad Feministeeriumi kultuurisoovitusi feministlik kriitik Rebeka Põldsam ja ida-euroopa kehaõudus Helgi Saldo.

Feministeeriumi märkmed 25. Viljandi pärimusmuusika festivalilt “Uut ja vana!

Esitasime feministliku rokkmuusika absoluutsele tähele Peachesile paar küsimust.

Eile nimetas valitsus soolise võrdõiguslikkuse nõukogu uueks juhiks Rainer Katteli. Feministeerium esitas talle kolm küsimust.

Viljandi folgil tajutud solidaarsustaset iseloomustab siiras usk mitmekesisusse, millest tasub kogu ühiskonnal õppida, arvab Rebeka Põldsam.

Toimetaja Nele Laos ja külalisreporter Rebeka Põldsam kajastavad Viljandi folki, mille teemaks on tänavu “Naiste hääl".

Kui tulnukas jälgiks planeedil Maa toimuvat, märkaks ta üsna kiiresti, et peamised võimu ja staatuse eristused (ja välistamised) liiguvad sugu ja etnilisust ja klassipidi.