Maailm põleb – tulge välja! Jaanuari kultuurisoovitused

Põleng Austraalia läänerannikul Kängurusaarel 2. jaanuaril 2020. Foto: robdownunder, Cc

Oli siis kellelgi kiirete pühade ajal mahti mõelda, mis jäi 2010ndatesse või kui dekadentlikud võiksid olla 2020ndad? Maailmas toimuv käib järjest suurema kaarega üle pea, aga inimestega vahetult kokku saades tärkab vargsi lootus, et kuigi palju läks kasvõi viimase kümne aastaga kaduma, on palju veel alles! Jaanuaris kutsub Feministeerium laupäeval loomaõiguste marsile, kuu lõpus oma viiendale sünnipäevale ja Virginie Despentesi lugema.

Rongkäik loomade õiguste eest

Austraalia metsapõlengutes on hukkunud ligi pool miljardit imetajat, lindu ja roomajat, hävinud on hoomamatult suured elukeskkonna kooslused. Harper’s Bazaar tegi ülevaate Austraalia hävingust ja sellest, kuidas aidata loomade päästjaid, vabatahtlikke tuletõrjujaid või liituda Punase Ristiga. Brasiilia Amasoonia vihmametsade põlengud olid küll viis korda väiksemad Austraalia põlengutest, kuid ka sealne olukord on sügavalt masendav ning räägitakse massihävitusest.

Naarits, poolveelise elulaadiga loom, keda Eesti karusloomatööstuses peetakse 0,8 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga puuris. Foto: Loomus

Laupäeval, 11. jaanuaril marsitakse Tallinnas loomade õiguste kaitseks, karusloomafarminduse vastu, metsloomade puutumatuse poolt! Loomade ja inimeste suhetele keskendus viimane ajakirja Folklore erinumber, kus analüüsitakse erinevaid uskumusi, mis inimesi ja loomi ühendavad. Tänavaaktivismis on praegu kindlasti rohkem muutmisjõudu ja teadmispõhisust kui täidesaatva võimu poliitikas, kus vaieldakse peamiselt selle üle, milline kohalik minister või teise riigi juht on kõige rumalam. 

Virginie Despentes. Vernon Subutex

Kas mäletate 2000. aasta filmi “Baise-Moi”, mis Eestis linastus pealkirjaga “Vägista mind”? Filmi üks režissöör ja samanimelise raamatu autor oli 23aastane Virginie Despentes, kelle triloogia “Vernon Subutex” esimene osa ilmus sügisel eesti keeles. Hiljuti 50aastaseks saanud Despentes rääkis detsembris ilmunud intervjuus, kuidas on naisena kirjutada meesminategelast, kuidas seksitabu on tekitanud järjekordseid tagasilööke, kuidas 23aastaselt ja 50aastaselt ei ole mõtet teha samu drooge ega pidada sama viha ning rahvuskonservatiivide valijaid ei tasu pidada naiivseteks tobukesteks. 

Kirjanik Virginie Despentes. Foto: Frédéric Bisson Cc

Kalender

Elina Räsäneni loeng “Motherly love. Imagery of the relationship of the Virgin and her mother Anne from Medieval Finland” sarjas “Neljapäevad neitsi Maarjaga“, 16.01

Feministeeriumi sünnipäev Tiina Söödi etendusega. STLis, 23.01 

Tallinna dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn, 29.01.–03.02 

Näitus “Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?”, 18.01.–1.03.2020  

7
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Taevani ja surmani

Milliseid ühendusi võib tekkida kahe varateismelise neiu, Anne Franki ja Dagmar Normeti elulugusid uurides, kui avastad, et nad üsna samal…