Mehelikkusemüüt ja maasikavaht. Kväärid kassetid PÖFFil

“Pantrid” 2020, režissöör Marcos Erika Sanchez, Hispaania

Helgi Saldo, kodanikunimega Heinrich Sepa kokku pandud kvääride lühifilmikassetide esimene osa keskendub küsimustele mehelikkuse piiridest, teise kasseti keskmes on naiselikkuse piirid tõsielulistes lugudes. Kriitik Rebeka Põldsam soovitab mõlemat kassetti eriti neile, kes on tüdinud ühiskonna soonormide eitamisest, sest filmides kerkivad need nähtamatusest nähtavaks.

Mehi mürgitav mehelikkusemüüt

Kväärikassett 1. “Masc for Masc” / “Mehed ei nuta”

Filmi “Cosmopolitan” küsimuseks on see, kas mustanahaline, pealtnäha mujalt pärit mees on ikka sobiv geiklubi klient või võivad Iisraelis ainult valged ja araabia päritolu mehed käia klubis käia. Aga “Itziku sidumine” kujutab vanapoisist hassiidijuuti, kes unistab allumisest BDSM domile — kas see on pigem tavaline unistus või peaks sellised religiooni ja ihade kombinatsioonid täiesti maha vaikima? Mida tähendab lihtsalt huvi pärast suudelda endaga samast soost sõpra, keda oled tundnud 10–15 aastat? Filmi “Kahtluse alla panek” (“Query”) tegelased on kimbatuses, kas sõbraga suudlemine teeb neist geid? Mis siis kui see meeldib rohkem kui miski muu? Mis saab nende sõprusest, kui teisele ei meeldi? Kas sõbraga suudlemise proovimine ja sellega rahu leidmine on tõendiks, et ma pole homofoob? 

Internetist köitmismaterjale otsides leiab keskealine hassiidi raamatuköitja kuulutuse, milles pakutakse sidumiskursuseid alluvatele naistele. Ta vastab sellele, mässides end võhivõõraga emotsionaalselt pingelisse BDSM-suhtesse. “Itziku sidumine” 2020, režissöör Anika Benkov, USA

Kasseti üks kõhedamaid filme, Venemaa äärelinna kujutav “Fanaatikud”, püstitab küsimuse, mida tähendab mehele ihaldada mehi kultuuriruumis, kus vägivaldne homofoobia on elunorm, millest puutumatuks jäämine näib võimalik vaid vägivallatsedes kõigi marginaliseeritud gruppidega. Kasseti vaadanuna jäin üle pika aja pikemalt mõtlema, kui palju on sugu üldse püksis ja kui palju määravad soolist enesekuvandit ja väljendust suhted perekonna ja sõpradega, kes kas toetavad või takistavad vaba eneseväljendust, või avalikus ruumis toimuvad protsessid, olgu siis poliitikute kius vähemuste vastu.

Selle kasseti režissöörid on enamjaolt noored naised ja soolisuse vahealadel kõndijad. Filmid on USAst, Venemaalt, Iisraelist ja Argentiinast, fantaasiamaailmast ja tegelikkusest, kus mehelikkuse kultuurid on mõnes aspektis Eestis levinutest erinevad, teises jällegi paremini ära tuntavad kui kodumaised produktsioonid. 

Eneseotsingute vaev

Kväärikassett 2. “Femme Like You” / “Maasikavahust”

Esimese filmi, “Pantrid” peategelasteks on kaks eneseavastamise konarlikul teel kõndivat 13aastast tüdrukut, kelle vaheline lähedus on korraga ebakonventsionaalsne ja tavaline. Kuigi tüdrukuid ja naisi, kehasid ja iseloome on erinevaid, ei jäeta kellelegi selgeks tegemata, kui nad normidesse ei sobitu. Võib-olla on normaalsus hoopis olla põgenev pruut, kelle arhetüübiga mängib film “Olla kaks”? 

Prantsusmaa kolkaküla dragi-kultuuri ja jõmliku räpikultuuri konflikti kujutav “Ilupoisid” viib kväärikultuuri harjumuspärasest suurlinna melust välja, kus lõpuks jääb ikkagi peale suurejooneline linnakultuur või vahest on campilik dragi-kultuur maakohas mõneti omasemgi, kus tihti esinevad rahvalikud süldibändid? 

Transsooline Blake ja paiksooline Cane veedavad koos aega, mängivad videomänge ja maadlevad oma ebakindlusega. See on nende armastuslugu. “Tunked” 2019, režissöör Abel Rubinstein, Suurbritannia

Filmis “Tunked” vaatab hilisteismeline transsooline noormees peeglisse ja küsib oma kallimalt, kas ta võiks olla natukene rohkem gei, kuna ta on ise gei ja näeb juba täiesti tavalise mehe moodi välja. Selline olukord on Eestis võimatu, sest soolise ülemineku protsess ei saaks nii kaugel olla eriti palju enne 20aastaseks saamist. Aga küsimus, kuidas näha välja natukene vähem heteronormatiivsena, kuidas olla see, kes ma olen, sobib kindlasti seltskondliku vestluse arendamiseks. 

Kväärikassetid lõppevad looga Uus-Meremaalt, kus maoori transseksuaalne drag queen, nagu filmi autor Mika X teda kirjeldab, veedab pärast argist vägivalda armunute öö endise rugby-ässaga kirevas kõikide võimaluste maailmas.

Sellel kassetil on filme transsoolistelt ja cis-soolistelt, heterotelt ja homoseksuaalsetelt, valge- ja pruuni- ning musta nahavärviga tegijatelt, on animatsiooni, tõsielu ja fiktsiooni ristumisi – kirjusust, mida võib kohata vaid kinolinal ja sedagi harva.

Mõlemad kassetid on vaadatavad kodust lahkumata PÖFFi veebikinos:
6
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.

Ostukorv Toode eemaldatud. Undo
  • Ostukorvis pole tooteid.