Jaanuar: mida teha, kui kliimateema tekitab ängi?
Uus aasta võib tähendada uut hoogu, unistusi ja lubadusi. Kahjuks võib see samuti tähendada meeleheidet, lootusetusetunnet. Seekord siseneme uude kümnendikku nii, et maailm sõna otseses mõttes põleb. Kliimamuutuste peatamise rong on ammu läinud, kliimamuutused on juba kohal. Teadlaste sõnul on aga võimalik kõige ekstreemsemaid stsenaariume tagasi pöörata, kuid see tähendab, et 2020 peab olema aasta, kus tehakse koordineeritud ja põhjalikke muudatusi. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik valitsused ja ettevõtted sellest huvitatud ja nii tekib paratamatult küsimus, kuidas ise selle olukorraga toime tulla. Järgnevad meie mõtted eneseabi valdkonnast.
Esiteks, sa ei ole üksi. Väga paljud inimesed hoolivad keskkonnast, loomadest ja muretsevad kliimateema pärast. Aasta 2019 näitas tõelist mobiliseerimist, eriti noorte seas. Novembris, kolm päeva enne kliimakonverentsi algust Madriidis, toimusid meeleavaldused 2400 linnas, 157 riigis. Miljonid inimesed on tänavatele tulnud ja protesteerinud valitsuste passiivsuse vastu. Ka Eestis toimusid kliimastreigid ja Fridays for Future Eesti pälvis 2019. aastal kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli. Teadustööd on näidanud, et pühendunud vähemus võib muuta enamuse suhtumist. Kõik inimesed ühiskonnas ei pea muutusi nõudma, piisab, kui 25 protsenti seda teevad. Ja varsti oleme seal, eks?
Teiseks, koos tegutsemine aitab. Leia mõttekaaslasi, kas päriselus või virtuaalselt. Võibolla kohtad kedagi 11. jaanuaril toimuval rongkäigul loomade heaks? Kui meeleavaldused ei sobi, või sobivad väga hästi, aga mingil põhjusel ei saa sa osaleda, on alternatiive: väiksemad vestlusringid, poliitikutele kirjade saatmine, petitsioonidega ühinemine, raha annetamine organisatsioonidele, kes seisavad sinu jaoks oluliste väärtuste eest jne.
Kolmandaks aitab enda tõekspidamistega kooskõlas elamine. Kui elukeskkonna tulevik teeb muret, siis mida sina saad ära teha enda elus? Millist transporti kasutad, kuidas ja mida tarbid, mida sööd? Lahendus ei ole loomulikult ainult eraisikute käes, vaja on julgeid poliitilisi otsuseid ja ühiskondade ümberkorraldusi, kuid iga inimese käitumine loeb. Kasvõi eeskujuna teistele. Oluline on ka enda väärtustega mitte vastuollu minna, sest see ei mõju vaimsele tervisele eriti hästi.
Neljandaks aitab taastumine, eriti looduses. Sa ei ole üksi, vahepeal võivad teised vankrit vedada. Oluline on ennast hoida, et mitte kiiresti läbi põleda. Ja mis peamine – isegi kui tundub, et liigume iga päevaga edasi vales suunas, siis ei ole kõik kaugeltki läbi. Kui kõige suuremaid muutusi pole enam võimalik peatada, siis on jätkuvalt vaja nendega kohaneda. Suurim takistus sellel teekonnal on ikkagi poliitilise julguse puudumine. Seda julgust aitab tekitada surve murelikelt kodanikelt, sealhulgas sinult ja sinu sõpradelt.
Kui kliimateema tekitab ängi, mõjuvad kassipildid paremini kui tuttavate varbad palmisaarel (sest lendamine fuu). Foto: Photo by Tran Mau Tri Tam / Unsplash
Feministeerium saab viieseks!
Jaanuaris möödub viis aastat sellest, kui eetrisse läks Feministeeriumi esimene piltlugu, mis rääkis sellest, kuidas suured filosoofid arutlesid, kas naised on lähemal loomadele või taimedele. Tähistame tähtpäeva sellega, et esimest korda ajaloos oleme saanud projektirahastuse tervelt kaheks aastaks, palju õnne meile! Oleme koos Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega, Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga järgmised kaks aastat Sotsiaalministeeriumile strateegilised partnerid. Samuti viime ellu Aktiivsete Kodanike Fondi huvikaitse ja kogukonna projekti koos organisatsioonidega Naiste Laine, Eesti Noorte Vaimse tervise Liikumine ja Norra ühendus Salam Norge. Kevadel alustame Archimedese noorteagentuuri kohalike solidaarsusprojektide rahastuse toel aktivistide heaoluprogrammi, kuhu kuuluvad vaimse tervise temaatilised töötoad ja loodusmatkad.
Kui soovid meiega tähistada, siis oled oodatud neljapäeval, 23. jaanuaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Lavale. Registreeri end kindlasti tulijaks, siin. Kell 19 algab Tiina Söödi ja Dorothea Zeyringeri naljateemaline lavastus “Running gag”. Palume saabuda pisut varem. Pärast etendust ehk umbes kell 20 anname vaba lava sünnipäevakõnedeks, üllatusteks, koogi söömiseks ja muidu suhtlemiseks. Toit on vegan ja kohapeal on avatud sularahas arveldav baar.
Ühtlasi hakkame alates järgmisest nädalast pidama avatud kontorit. Igal kolmapäeval avame uksed vahemikus 16–19 ja ootame lugejaid ja sõpru enda juurde külla teed jooma, raamatuid sirvima ja maailma muutma. Kui sa tahad vabatahtlikuna aidata meil kolmapäeviti avatud kontorit pidada, siis kirjuta julgelt Nelele nele@feministeerium.ee.
Feministeeriumiga liitub Tanja Muravskaja
Alates jaanuarist hakkab Feministeeriumi venekeelse lehe toimetajaks Tanja Muravskaja. Tanja on kunstnik, kes töötab kontseptuaalse fotoportree võtmes. Ta on õppinud ajakirjandust Tallinna Ülikoolis ja töötanud toimetajana ja ajakirjanikuna Ajakirjade Kirjastuses. Tanjal on fotograafia bakalauruse ja visuaalse kunsti magistri kraad, ta töötab kaasaegse interdistsiplinaarse kunstnikuna ja osaleb näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Aitäh, meie senine toimetaja Jana Tšerkašina ja tere tulemast, Tanja!
Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.
