Janika Gedvil: mees ja naine võiksid olla kõrvuti nii riigitüüri kui ka pliidi ees

Enne valimisi piilub Feministeerium kandideerivate naiste käekottidesse. Teise võimalusena saime vaadata, mida peidab enda kotis Janika Gedvil, kes kandideerib Isamaa nimekirjas.

Kannan käekotti nagu endine pedagoog – ikka, et kõik vajalik ära mahuks ja ruumi jääks ülegi. Ongi hea nüüd oma sõpradele ja tuttavatele valimiskingitusi jagada, need mahuvad ju kenasti sinna ära. Nii nagu mehe üle ei tasu otsustada tema automargi järgi, nii pole mõtet naisest arvamust kujundada käekoti materjali või hinda analüüsides.

Jumal on loonud meid meesteks ja naisteks. Elame huvitavas maailmas, kus minu hinnangul on poistel lapsepõlves keeruline: kodus tegeleb üldiselt lastega ema ja paljudel juhtudel ka vanaema(d), lasteaias on reeglina tööl naisõpetajad ja koolis töötavad pedagoogid on enamasti naised, kes kõik kasutavad tegelikult tüdrukutele sobivat metoodikat. Poisid elavad naistemaailmas. Täisealisena kõik järsku muutub – mehed ruulivad ja on suurte otsustajate seas. Naised on ühtäkki sattunud meestemaailma. Äkki peavad naised hakkama oma õiguste eest seisma, põhjendama, pingutama, et arvamust kuulda võetaks. Uskumatu, meil on 21. sajand ja me räägime ikka naiste õigustest.

Mina seisan selle eest, et naiselik (loe: nii empaatiline kui ka ratsionaalne, üks ei välista teist) vaade omavalitsuses ja riigis tehtavate otsuste juures ei puuduks. Leian, et kui mees ja naine kõrvuti elavad, siis võivad nad olla kõrvuti nii riigitüüri kui ka koduköögis pliidi ees. Naised süüvivad sisusse, nad ei taha näha kiiret tulemust ja keskenduvad kaugemale eesmärgile. Naised poliitikas ei soovi rõhutada oma sugu ja neil pole võimujanu, on vaid soov midagi ära teha.

Kannan käekotti nagu endine pedagoog – ikka, et kõik vajalik ära mahuks ja ruumi jääks ülegi.

Minu südamesoov on tegeleda ennetustööga, sõna otseses mõttes. Me peame ennetama lähisuhtevägivalda, koolikiusu, ennetama perekondade purunemist, perekonnasidemete lagunemist põlvkondade vahel. Kuidas ja miks peaks riik ennetustöösse panustama? Iga inimene seisab ise ju enda eest. Riik ja omavalitsus peavad oma inimestele appi tulema ja tagama, et nad oleksid õpetatud, kuidas elada elusamat elu. Meie muutuvas ajas muutuvad ka elud, hoiakud, väärtused. Inimesed vajavad abi, et kõiges selles virr-varris toime tulla.

Soovin riigikogu töö kaudu arendada meie maailmatasemel haridussüsteemi, et tagatud oleks lisaks eestikeelsele õppele ka õpetus, kuidas elada. Soovin, et meie inimeste iseseisva toimetuleku oskus paraneks ja kui abi on vaja, siis on teada kust saab ja kes aitab.

Ma kandideerin riigikokku mitte sellepärast, et seal peaks olema rohkem naisi, aga seepärast, et seal peab olema rohkem oma eriala professionaale.

Janika Gedvil on Viljandi abilinnapea ja kohalikul tasandil on ta poliitiliselt aktiivne olnud alates 2013. aastast. Ta kandideerib Isamaa nimekirjas Järva- ja Viljandimaal ja need on tema esimesed riigikogu valimised.

Tutvu teiste kandidaatide (ja nende käekottidega) siin.