Keelenõu. Mis soost on sõna sõber?
Kas „sõber” on meessoost sõna? Kuidas nimetada mittebinaarset inimest? Keeleteadlased Aet Kuusik ja Elisabeth Kaukonen vaatavad teemat eesti keele vaatenurgast.
Ühel hommikupoolikul leidsime oma kirjakastist Õhtulehe reporteri palve saada kommentaar kirgikütva teema kohta, milleks oli “Kuidas nimetada mittebinaarset inimest?”. Lähemal uurimisel osutus kirglik arutelu Threadsi lõimeks, mille algatas postitaja, kes kirjeldas olukorda, kuidas ta tahtis tuttavat mittebinaarset inimest teistele tutvustada, aga tollele sõna sõbranna ei sobinud. Postitaja oli nüüd segaduses, millist sõna üldse selles olukorras kasutada tohib, sest tema arvates on sõna sõber meessoost. Kommenteerime teemat eesti keele vaatenurgast. Vastust on võimalik lugeda ka Õhtulehest.
Eesti keel on grammatiliselt sooneutraalne
Sõna sõber on eesti keeles grammatiliselt sooneutraalne – eesti keeles puudub grammatiline sugu üldse. See tähendab, et sõber ei ole meessoost sõna, vaid sellega sobib viidata kõigile sõltumata soost. Küll aga on eesti keeles olemas ka naissoole viitav tuletis sõbranna (nagu ka lauljanna, näitlejanna jne), mille olemasolu võib osale keelekasutajatele luua tunde, nagu oleks sõber vaikimisi meestele osutamiseks mõeldud. See on pigem tajuküsimus kui grammatikaküsimus ja taju on inimeseti erinev.
Eesti keeles viidatakse soole mitte grammatiliselt, vaid leksikaalselt, sõnade või sõnalõppude abil, või näiteks kasutades liitsõnu (naissportlane). Olemas on ka soole osutavad sugulussõnad (ema, isa, tütar, poeg jne).
Sooneutraalne vaikimisi, soolistatud tajus
Eesti keeles on ka hulganisti soospetsiifilisi sõnu ja väljendeid, mida vaikimisi kasutatakse sooneutraalselt (näiteks paljud ametinimetused, nagu esimees, kaupmees, põllumees, medõde, ämmaemand), kuid mis inimeste tajus viitavad ikkagi pigem ühele soole. Niisugusi sõnu kasutades võidakse tahtmatult luua eeldus kellegi soo kohta, mis omakorda juurutab stereotüüpe.
See, et soo väljendamise võimalus on keeles olemas, ei tähenda, et seda peab iga kord rakendama.
See, et soo väljendamise võimalus on keeles olemas, ei tähenda, et seda peab iga kord rakendama. Vabalt võib naissoost näitleja kohta öelda näitleja. Ja meessoost poliitiku kohta meespoliitik. Keel annab väljendumiseks palju võimalusi.
Küsi, ära eelda
Mittebinaarsed inimesed enamasti ei soovi, et nende kohta kasutatakse binaarselt soolistatud sõnu. Soolistatud sõnade vältimist võib soovida iga inimene, kes ei taha, et tema soolist kuuluvust eraldi rõhutatakse. Ka näiteks kõik naised ei pruugi soovida, et neile osutatakse kui sõbrannale või sõbratarile. Põhjuseid võib olla erinevaid ja neid saab teada ainult inimeselt otse küsides. Ehkki naissoovormide kasutamine võib teha naised nähtavamaks, siis on ka teadusuuringutes leitud, et sellistele sõnadele kipuvad keelekasutajad sageli omistama negatiivseid konnotatsioone, näiteks madalamat staatust naissoomarkeeringuga ametinimetuste puhul.
Kuna eesti keeles puudub grammatiline sugu ja asesõna tema/ta on sooneutraalne, on eesti keel tegelikult paljude keeltega võrreldes lihtsam. Mittebinaarsetele inimestele viitamiseks pole inglise keele eeskujul mingit they/them-lahendust vaja – asesõna ta on juba niigi sooneutraalne.
Keel muutub koos ühiskonnaga
Asja laiemalt vaadates saab öelda, et sooteemade arutelu on toonud kaasa keelearutelu, mille üle saab ainult head meelt tunda. Eesti keeles on ilma suurema pingutuseta võimalik väljenduda sooneutraalselt ja just seetõttu on soo ja keele seosed siin suuresti käsitlemata jäänud. Grammatilise soo ja/või sooliste asesõnadega keeltes käib selle üle elav arutelu, aga see ei tähenda, et eesti keel seda ei vääriks. Tegemist pole ju ainult abstraktse või teoreetilise keeleküsimusega, vaid küsimusega, mis puudutab inimeste minapilti ja enesemääramist.
Soolistatud sõnade vältimist võib soovida iga inimene, kes ei taha, et tema soolist kuuluvust eraldi rõhutatakse. Põhjuseid võib olla erinevaid ja neid saab teada ainult inimeselt otse küsides.
Kas sõna mittebinaarne vajaks kõrvale mingit teistsugust sõna? Osa mittebinaarseid inimesi kasutab ingliskeelset silti enby. Kuna sõna mittebinaarne on omadussõna ning enby nimisõna, on neil erinevad kasutusfunktsioonid. Mittebinaarse sooidentiteedi katusmõiste alla kuuluvad aga kõik määratlused, mis erinevad mees-naine jaotusega identiteetidest. Seega võivad mittebinaarsed inimesed endale viidata sõnadega soovaba, soovoolav jpt. Keel muutub kogu aeg ja kui mittebinaarsete inimeste kogukond leiab, et enda kirjeldamiseks oleks tarvis rohkem ja suupärasemaid sõnu, siis need kindlasti tekivad.
