Keskiga, elurõõm ja sotsiaalsed ootused

Fotod: Eva Labotkin

Minu 75aastane onunaine sõitis 1990ndatel oma elu esimesele välisreisile, klassiõdede juurde Austraaliasse. Tagasi tuli ta sealt särava ja rahulolevana, kaasas kohvritäis toredaid heledaid rõõmsavärvilisi ja lillelisi kleite.

Samal ajal oli Eestis tabanud üldine tagarääkiv halvakspanu eakaid turiste, kes koos maailma avanemisega ootamatult Soomest Tallinnasse saabusid – prouad kõndisid rõõmsalt ringi roosade liibukate, lustakate aplikatsioonidega ridikülide, kuldtriipudega botaste, helesiniste dresside, valgepõhjaliste lilleliste kleitidega. Seda igas vanuses ja kehakaalus. Ennekuulmatu!

Siin oli sel ajal keskealisele ja vanemale naisele sobiv „maitsekas“ rõivastus eelkõige nähtamatuks tegev: pruun halliga, hall mustaga, must pruuniga. Missugune pidi üldse olema kena vanem naine? Traditsiooniliselt oli peamine nõue järgmine: ei torka sobimatult silma.

To see the Aside click here.To hide the Aside click here.
Ometi ihkab eatult loominguline hing senisest enamat ja huvitavamat ning kannustab katsetustele.

Kui vaadata praeguste 60+ prouade garderoobe, näeb tihti, et nõukaajal kui kujunemisajal on olnud naise rõivastusstiilile oluline mõju ja paljudel on ees nähtamatud piirid, millest üle ei julge astuda. Ometi ihkab eatult loominguline hing senisest enamat ja huvitavamat ning kannustab katsetustele.

Kahjuks tuleb tõdeda, et valdav enamik poelettidel olevaid naisteriideid on selgelt mõeldud peamiselt noortele – alustades fertiilse ea varasest algusest – näitamaks kõike seda, mis võiks vastassoole huvi pakkuda. Pisikesed ja paljastavad. Suurusnumbrist 42 alates pole rõivaid poeletil peaaegu olemas. Keskealine naine jääb tootjate ja tarnijate vaatevälja ääremaile. Keeruline on leida midagi, mida tunned kättejõudnud täiseaga tõesti haakuvat ning mille välimusest ei ilmne elu teist otsa meelde tuletavat halvustavat hoiakut, et „tädidele on ka midagi vaja“ – midagi värvitut, vormitut, maotut ja ilmetut tuleb ju vanainimestele pakkuda.

Näitus “Heli riided” 2017. aasta Ladyfestil Kraamis. Foto: Mai Arslan

Õnneks ilmus koos ootamatult kättevõidetud iseseisvusega 90ndatel tänavatele ka hulgaliselt teise ringi poode ja selgus, et kaltsukas ostlemine on kõigile suurepärane võimalus hinnariskivabadeks katsetusteks. Ahistavad maitsekuspiirid vaidlustusid kui lettidel oli näha ja käega katsuda, et „nemad seal“ on omale soetanud tõesti laias diapasoonis kehakatteid; materjalid, lõiked ja värvigamma piiramatu …

Kuid kui edev on sobiv olla keskeas? Kas keskealiselt on üleüldse viisakas olla edev või peaks seda varjama? Mõistlik oleks … Aga keda ma kardan?

Kollane ajakirjandus õpetab: “5 riideeset, mida üle 30 naised mitte mingil juhul kanda ei tohi!”, “Stiilireeglid naistele, kel vanust üle 30”, “Milline peaks olema välimuselt naine 50+?”

Enamasti allub vanema naise välimus ja rõivastus arvustamisel topeltlõksu seadusele – tee, mis sa teed ja vali mis sa valid ikka on tulemus hindaja meelest halb. Liiga moekas välimus pole sobiv, liiga vanamoodne teeb tädilikuks, liiga tavaline rõivastus on liiga tavaline, rõõmsalt värviline valik näib liigkäre, tagasihoidlikult „maitsekas“ on uimaselt närb.

Kuuldavasti ei käi paljud keskealised ja vanemad presidendi vastuvõtule kutsutud nimekad naised sel üritusel just hingehalvavas kartuses sattuda meedia moepolitsei hambusse kategoorias „selle aasta suurim moeämber“.

To see the Aside click here.To hide the Aside click here.
Kas keskealiselt on üleüldse viisakas olla edev või peaks seda varjama? Mõistlik oleks … Aga keda ma kardan?

Meedia soositud “head variandid” kõnnivad akrobaadina peenikesel köiel ja hoiavad hinge kinni pidades õhkõrna tasakaalu, mis võib end mõnel hetkel ka ilmutada – helges soliidsuses, heast enesetundest välja paistvas väärikuses, täiuslikus naiselikus küpsuses või armsas elutargas heatahtlikkuses.

Kuid tegelikult ütleb ainult sisetunne, millises vormis, toonis ja stiilis tunned end tõesti päriselt endana ära kui vaatad peeglisse. Tahaks südamest uskuda, et sisemine vabadus ja elukogemus lubab veeta parimas eas naise päevad küpsevas valikujulguses ja lootusrikkas teadmises, et kuniks elu, seniks võimalusi.

Artikkel on avaldatud ka moekataloogis “Heli riided”. 1. novembril kell 18 toimub Kopli Couture’i poes (aadressil Kopli 25, Tallinn) kataloogi esitlus ja arutelu vanussurve (ageism) teemal ehk negatiivne eelarvamuslik suhtumine vanuse baasil. Pärast esitlust on kõik oodatud peole Femme Fatale baaris Tops (aadressil Soo 15, Tallinn). Kell 20.00 algaval peol mängib feministlikku räppi, hiphoppi ja poppi DJ Dagmar Kase.

16
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Naine nõukogude plakatitel

„Nõukogude naine“ on väljend, mis võib esile kutsuda väga vastakaid assotsiatsioone. Üheks tänuväärseks materjaliks nõukogude naisekujutise uurimisel on plakatid –…

Vabalt vanaks

Kui ma kunagi välismaal elades Erasmuse tudengitega elukohta jagasin, hakkasime korterikaaslase sünnipäeval vanusest rääkima. Ta sai 23 ja arvas, et…