Koomiks: Olla “mitte nagu teised tüdrukud” ei olnud tore

Tehisaru on järjest ebapopulaarsem, kuid eriti halb on selle maine naiste seas, kes näevad seda tõenäolisemalt kahjulikuna nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka inimestele.

Naftamaskuliinsus, uusautoritaarsetes liikumistes levinud hoiakute kogum, kus on ühendatud kliimamuutuste eitamine ja misogüünia ning kus kasutatakse strateegiana eliidivastasust, on jõudnud ka Eestisse.

Kes on incelid ja mis neid kogukondi koos hoiab? Intervjuu uurijaga üksildusest, maskuliinsusest ja interneti manosfäärist.

Ühiskondlikele normidele vastamine toob turvatunde, kuid iseolemise vabaduse hinnaga. Sotsioloogiatudeng Darja Sinitsõna kaardistab soolistatud ühiskonna mõju noore inimese arengule oma senise elu kaudu.

Saada oma aus, isiklik ja intersektsionaalse lähenemisega konkursi jaoks loodud töö hiljemalt 10.12 kell 10.00. Auhinnafond 1500 eurot jaguneb kuni viie autori vahel.

Greta Roosaar kirjutab, et “õigete” emade ja isade piirav ja süütundeid tekitav mõõdupuu ei ole paika pandud loodusseadustega, vaid loodud pideva arutelu kaudu ajakirjanduses ja avalikkuses.

Kas misogüünsete süvavõltsingute tõkestamiseks piisab tehnoloogilisest ja juriidilisest raamistikust või on vaja enamat?

Praxise ja Feministeeriumi koostööprojekti raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” avab, kui levinud on naistevastane viha sotsiaalmeedias.

Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.

Kadi Viik rääkis Rainer Katteliga feministlikust majandusteadusest, tasaarengust ja hooletööst, linnaruumist ning kapitalismist.